esmaspäev, aprill 09, 2018

Pullerits: Millega jahmatas ja masendas rattahooaja avasõit?

Hawaii Expressi mehaanik võttis keti venimise mõõdiku, mis näeb välja nagu helihark, ja lähenes sellega minu Scotti maanteeratta ketile. Aga ta ei jõudnud sellele õieti ligi. Juba enne, kui ta mõõdiku ketile asetas, tegi ta piltlikult öeldes suured silmad, sest mõistis juba distantsilt, et selle töövahendiga pole siin midagi teha. «Jaa,» venitas mehaanik mõtlikult, «kohe näha, et selle rattaga on sõidetud.»

Ja kohe sõidetakse veel! Läksin pühapäeval tema juurde, et lasta rehvid täis lüüa. Need olid talvega päris õhuvaeseks jäänud. Ja nagu mehaanikule tunnistasin, siis ei uskunud, et suuga ja pelgalt kopsude jõul pumpamisega hakkama saan. Aga tema antud pumbaga, mil peenikese ventiili jaoks sobiv ots, lõin rehvid hooga täis. Lõpetasin pumpamise siis, kui osuti peatus seitsme peal.

Rehvid said sõiduvalmis, aga kett... – see oli välja veninud. Kohe kõvasti. Olin A&T Spordis saanud juba mullu kevadel soovituse, et keti ja hammasrattad võiks välja vahetada. Aga need pidasid siiski terve hooaja vastu, sügiseni. Ja nüüd, pühapäeva pärastlõunal, läksid nad vastu uuele hooajale.

Sedasi sai suusahooaeg lõppenuks kuulutatud ning rattahooaeg sisse juhatatud. Kokku sõitsin sissejuhatuseks 1:38.45ga 50,8 km, mis teeb keskmiseks kiiruseks kohe avasõidul rohkem kui 30 km/h. Ja ma isegi ei pingutanud. See näitab, et ju õnnestus veel nädala keskpaigani suusatades hoida head vormi. Siit, nagu ütlevad Eesti sportlased, kui on taas saavutanud tulemuse allapoole arvestust (erinevalt minust), on hea edasi minna.

Kas ikka on?

Veidi rohkem kui poolesajakilomeetrine tiir Tartu lähedal sai läbitud küll kergelt, aga kas ma tahaks seda teha ka teist korda, kolmandat korda, viiendat korda, kümnendat korda? Kahtlus poeb hinge: ega vist. Ümbrus oli hoolimata pooleldi päikselisest ilmast hall ja tröösitu, asfaldil kõik kohad ammuilma pähe kulunud. Rutiin. Igavus. Mis teha?

Värve on vaja. Teistsugusust on vaja. Midagi tuleb ette võtta, enne kui rutiin tapab. Vaadake seda teed, mille hiljuti sõites talletasin: millised kõrgendikud, millised kirkad värvid, milline lõputus, milline teistsugusus, milline kummaliselt käänduv jõgi, millised kollased kaljud! Vaat neid teid võib ikka sadade ja sadade kilomeetrite kaupa sõita – hing laulab ja süda hõiskab.

Foto 1: Kevadised ratturid ühepäevasõidul Belgias Antwerpenist Oudenaardesse. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Hollandlane Niki Terpstra Paterbergi mäel Kluisenbergenis teel Ronde van Vlaanderenivõidu poole 1. aprillil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Kevadine Tour des Flandres Belgias. Foto autor: AFP/Scanpix

60 Kommentaarid:

At 17:29, Anonymous Anonüümne said...

Õige vastus: igavusega. Sama ringi sõita on igav.
Video lingile ei klikkinud.

 
At 17:38, Anonymous Anonüümne said...

Eesti rahvast huvitab kas Mohammed Salah jookseb homme platsile või mitte?
https://m.postimees.ee/section/3347/4465057

 
At 21:18, Anonymous Anonüümne said...

Masendav ja igav!

 
At 21:18, Anonymous Anonüümne said...

See videos näidatud San Juani jõgi on oma kurvidega küll tõeline looduse ime. Ilge himu tuli peale seda vaadates, et saaks seal rattaga kimada......

 
At 23:53, Anonymous MargusM said...

..sama igav oli seda postitust lugeda, lingile ei klikanud sest teadagi on see klickbait.
Lisaks oled ajast maas 1nädala jagu, eile oli juba järgmine klassikute klassik, Paris-Roubaix, 254km vaatemängu rattagurmaanidele : )
Mulle meeldis et Peto võitis kuid tänavused kevadklassikud andnud meile kaks rahva lemmikut visahinge: Pedersen ja Dillier. Respect!

Priidule soovitused:
võta kaart ette ja otsi uusi radasid teistest suundadest. Oled ise endale selle rutiini kasvatanud ja ise pead ka lahti saama. Loo mingi reegel, rutiin trasse kasutad max 25% ulatuses, vms..
Pole mõtet mingist rutiinist siin kurta kui ei suuda oma 168-t IQ indeksit rakendada! Loovat lähenemist üldse pole?

Ise sõitsin täna, tõelise suveilmaga ~70km: Tartu- Ilmatsalu- Rõhu- Tõravere- Peedu- Tamsa(Kerad Luke peale)- Nõo- Külitse- Haage- Rahinge- Tartu
..saab ka lühemalt kui Külitselt sõita mööda kergliiklusteed Tartusse, Lõunakani. ~62km

Ümber Saadjärve annab mitut moodi sõita, raja pikkus ~55km

 
At 00:40, Anonymous Anonüümne said...

Te segi ei lähe oma kombineerimistega? Iga kord peab olema kõik uus. Rattaga on ainuke võimalus ajada kärule mörin sisse ja pool tundi linnast välja uhada. Sealt leiab kindlasti igaks korraks täiesti uue trassi. Samas, mis mõte sellisel uhamisel on. Mis väärtust see annab? Juhul kui iga kord on huvitav, siis oleks nagu meelelahutus. Siis lähedki chillima. Treening on sel juhul teisejärguline. Kaasnev nähtus. Nt spetsialistid suudavad 10x10 alast kirjutada üle 100 lk sisutihedat teksti, kus pole tõrtsugi emotsioone ega kõlavaid hüüdlauseid. Kui võtaks ühe sellise töö ette, sõidaks läbi ja paneks sellele sisutihedale jutule pulleritsismid juurde, siis tekiks sellisest teosest menuk, bestseller ja mine tea mis siis juhtuda võib. Sel juhul oleks sellest väljas tolgendamisest ka miski mõistetav kasu.

 
At 10:08, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas sa ovaalil said suusatada päevast päeva samal 850m pikkusel ringil nii, et igav ei hakanud?

 
At 10:28, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas saab igav olla, kui ülepäeva kohtab maanteel sokkusid, kitsetallesid, hirvesid, põtru ja karusid?

 
At 10:47, Anonymous Anonüümne said...

Millal tuleb intervjuu mõne karmi ässaga? Või noore naisterahvaga?

 
At 11:26, Anonymous Anonüümne said...

Noormees, veepibornot saab mujalt. Stormy plastik*-itt oli ju juhus.

 
At 12:08, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits. Andke meile andeks! Meie patud ja meie pedefiilsed kommentaarid ja muu jälkus, sest see on ilgus ja jälkus ja põlastusväärne tegevus. Põlegu põrgu leegis see kõik mis on rüvedus ja ausate spordimeestele blogisse alaväärsete kommentaaride külvamine.

 
At 13:54, Anonymous Valdur, tugitooli sportlane said...

Öelge mulle parem ühte asja. Kas tuleb süüa soodat või siis ei tule? Ühed ütlevad, et tuleb ja teised , et soodat ei tohi mingil juhul süüa! Hr Pullerits kas teie sööte regulaarselt soodat?

 
At 14:52, Anonymous Anonüümne said...

Valdur, loodetavasti pole sulle üllatuseks et siinse blogi alfad ja ka beetad urineerivad tugitooli sportlastele krae vahele. Seega katsu oma huumor koomal hoida. Meie saame naeru krambid, sina aga märja kaela.

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

14:52
Kas on muidu kerge olla?

 
At 15:28, Anonymous Anonüümne said...

Ässitaja ma ei ole, aga verd tahaks näha! Kes lööb keda, ütle seda!

 
At 15:50, Anonymous Anonüümne said...

Rahva tervisesport on ka kaudselt politsei rida, kuna politsei üks funktsioone on kuritegevuse ennetamine. Tervise- ja muud sportlased tavaliselt ei taha kellegi verd näha, on asjalikud, omad järeldused võite ise teha.

 
At 16:10, Anonymous Anonüümne said...

Selles ongi eesti rahva traagika et korraliku kevadise karatee asemel kulgetakse rahumeelselt ovaalil ega tehta teist nägu kui hunnid meie naisi tulevad röövima. Millal iseseisvaks hakkame, sõbrad eestlased? Loodetavasti võtab Padre asja käsile ja orgunnib ühe sokkude matši ehk verepulma. Ning ei mingit sõbralikku õlg-õla kõrval kulgemist. See on stagnatsioon.

Kes seal juba eelnevalt alla annab? Et kui rahvas tervisesporti EI TEE, siis teevad nad kuritegevust? Mis mustlase loogika see selline on?

 
At 16:52, Blogger Priit Pullerits said...

Mnjahh, mehed... Lugesin täna Õhtulehes noore spordiajakirjaniku Jarmo Jagomägi kolumni, et "Arvesta lumehelbekesega". https://www.ohtuleht.ee/870098/seisukoht-arvesta-lumehelbekesega
Ma ei imesta, kui sellise asja kirjutab noor ajakirjanik, aga kui sellise asja kirjutab ajakirjanik, kes nimetab end spordireporteriks... Vaat siit, mehed, algab allakäik. Kui ka spordiajakirjanikud on hakanud pehmostuma, siis mis lootus meil veel on? Kuidas sellised ivanitele vastu üldse suudavad panna?

Ma veel kirjutan ühe tänase kohtumise põhjal, mis mul oli tunnustatud arsti ja kõva ratturiga ning kes mulle rääkis tänapäeva noortest - aga sellest järgmisel korral, kõiki padruneid ei saa korraga raisata.

15:28 kommentaarist sain nii aru, et ta tahtis näha, kuidas te siin omavahel kommentaariumis lööma hakkata.

 
At 17:01, Anonymous Anonüümne said...

Kultuurrahvaste juures oli asi nõndaviisi et kevade hakul löödi isekeskis ninad lömmi et vere maitse mugav oleks. Sügisel kui vaenlane üle piiri tuli et vili salvest ära varastada ja neidistele vallaslapsi teha siis raiuti tapritega nii et tükid taga. Põllukraavides vahutas tumepunane veri. Kui näpp sisse pista oli veel täitsa soe.

 
At 17:29, Anonymous Anonüümne said...

Ma käin siin blogis et õppida suusatama ja jalgrattaga poogeldama ning intelligentset vestlust arendada, aga ole sa lahke!!!
Pullerits organiseerib verise tapluse kus lüüakse päid lõhki nagu kõrvitsaid! Kümmeldakse kobrutavates verejõe voogudes! Kas pärast toimub lesknaiste vägistamine ka?

 
At 19:13, Blogger Priit Pullerits said...

Pidage nüüd, 17:29, seda organiseerivad ja õhutavad siiski anonüümsed kommentaatorid, minu jutt on ikka väga faktipõhine ja argumenteeritud.

 
At 19:57, Anonymous Anonüümne said...

Laupäeval oli Arteris äärmiselt piinlik lugu laptopi saatel kurblikult undavast kapuutsiga mehest, kelle riietus ei ole kohane hetreoseksuaalsele eestlasele. Kas enda maitse või tööandja tellimus?

 
At 08:17, Anonymous Anonüümne said...

" Olin A&T Spordis saanud juba mullu kevadel soovituse, et keti ja hammasrattad võiks välja vahetada. Aga need pidasid siiski terve hooaja vastu, sügiseni. Ja nüüd, pühapäeva pärastlõunal, läksid nad vastu uuele hooajale." no kui loll saab üks tark olla?

 
At 09:00, Anonymous keele ilu said...

EKI lehelt mõni aeg tagasi:
-Mäeveerel tuikudes libises ta oma veres ja veeres mäest alla.-

 
At 10:39, Anonymous Anonüümne said...

08:17 see ei ole lollus, vaid teadmatus. Kui ketti õigel ajal vahetada, võib hammasrataste kassetiga näiteks 5000-8000 kilumeetrit läbi sõita ja ketiratastega vabalt 12 000-15 000 kilumetra sõita, aga kui ketti mitte vahetada, saab kõiki komponente igal kolmandal aastal uusi osta.

Propaganda- ja vastupropaganda rindel edukad saavad mõlemat viisi tegutsedes neid "väikseid" summasid endale lubada.

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

Kas tõesti, need kaasaegsed maantee rattad on nii kehvaksed, et kogu aeg peab seal midagi vahetama. Omal ajal vene turistiga sai miskine 30 000 km läbi uhatud, enne, kui tuli hakata tõsisemal remontima. Isegi rehvid pidasid kuskil 10 000 km vastu. Ise sõidan praegu rummusisese käiguvahetusega hübriid rattaga mis ka üle 20 000 sõitnud ja vahetama peab ainult rehve, mis hädavaevu ühe suve kestavad. Mehed, mul on ettepanek, ostke omale korralikud kestvad rattad, mis vahet seal on kaalub ta 500 grammi rohkem või vähem, kui niikuinii esikoha peale ei võistle.

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

09:00 nii läheb kui Padret ja tema semusid solvad.

 
At 11:30, Anonymous Anonüümne said...

See on tõesti ulme, kuidas vanasti suudeti ja taheti valmistada jalgrattaid, mis kestsid põlvest põlve. Kusjuures mitte ainult venelased ei osanud selliseid rattaid valmistada, vaid selliseid tehti ka läänes. Mul seisab ka kuuri all täiesti korras "turist",aastast 1983, millega kümneid tuhandeid kilomeetreid uhatud. Ketti mõningaideid laagreid ja koonuseid olen vahetanud, aga tagumine kasset ja keskjooksuhammasrattad peaks küll originaal olema. Eriti kolosaalne vahe on on tolleaegsetel ja praegustel rehvidel. Omaaegsed rehvid pidasid vastu 3-4 hooaega, aga praegu mina, keskmisest raskema mehena küll ühe paari rehvidega hooaega tehtud ei saa. Mingil hetkel kuluvad nii õhukeseks, et kui ei viitsi üle päeva sisekummi lappida on targem välja vahetada.

 
At 12:01, Anonymous Anonüümne said...

to 11:30 -
aga ostke endale korralik terasraamiga "low-end" ratas, millel vastavalt kasutusele kas vanemad Sora või Acera käiguvahetused ning 7-8 hammasrattaga kassett. Sellel on ka kett kõvem ja kestab kauem. Kummideks sobivad mitmesugused touring-versioonid ning kasutuse pikkus on, hoplaa, mitu aastat ilma hoolduseta.
Kui tahate sporti teha, siis muidugi sellised asjad enam ei kära...
Muuseas, mul kaalu üle 90 kg ja rehvid peavad küll rohkem kui ühe hooaja ning torkeauke viimasel viiel aastal ainult 1! Ning kahe paari jooksudega (trennijooks + võistlusjooksud) sõidan ilma kassettide vahetuseta 3-4 ketti.

PS. Turist oli just selline matkaratas, mitte mõeldud võistlemiseks.

 
At 13:16, Anonymous Anonüümne said...

Kas Tartus Tähtvere ringil on kunstlumi juba sulanud ja suusatada enam ei saa?
Tallinnas Nõmmel suusahooaeg endiselt kestab.

 
At 13:30, Anonymous Paul K said...

Suured suusamehed F Koltšin ja V Zelentsov korraga surnud. Kas kõikjal olulisi sidemeid omav PP oskab midagi Fjodori kohta öelda? Haigus? Õnnetus? Meedia meil räägib oma inimesest nagu mingist hiina taikonaudist, ehk siis mitte midagi.

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

11:19
Oled sa semu või Padre sõber? Mõni solvub ju ka seinakella tiksumisest.

 
At 14:01, Blogger Priit Pullerits said...

Mul olid lapsena Ereliukas ja Sputnik, töökindlad rattad mõlemad. Ei mäleta, et keegi neid hooldanud oleks. Aga sõitsid nagu kulda. Sputnikuga panin maalt linna vaid veidi aeglasemalt kui nüüd Scottiga, aga tol olid ka porilauad peal ja käike ainult kolm. Kõige raskemaga sai isegi Jakobi mäest üles pressitud. Ja ei mäleta, et rehvid oleks kunagi katki läinud, kuigi pumbatud sai neid ka nii, nagu juhtus. See on vist sama, mis tänapäeva autodega. Tuttav mehaanik ütleb, et nüüdisaja autod ongi nii tehtud, et ega need üle 3-4 aasta vastu pea. Ei saa aru, miks inimesed neid ostavad. Näiteks minu hea Canadas toodetud Pacifica, tosin aastat vana, aga sõidab nagu loom, ei mingit muret, jeblat, hooldust jms, vala vaid bensiini sisse ja anna minna. Ja MTB läheb ka sinna salongi pikali nii, et midagi tükkideks ei pea võtma, ja maanteeratta võib lisaks panna, ja ikka jääb taga veel ühele sõitjale ruumi lisaks. Kuid tänapäeva masinad - need on nii tillukesed, ka maasturi pähe müüdavad, et seal ei ole teises reas sageli üldse jalaruumi.

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Uudis tuli et C Semenya "purustas" 1500m 34 aastat püsinud rahvusrekordi. Eelmine rekordiomanik oli Zola Budd. Pulleritsu aegade jooksjad kindlasti mäletavad et Zola B oli nääpsuke tüdruk kes jooksis paljajalu ning keda tihti võistlema üldse ei lastud kuna L Aafrika Vabariigile kehtis boikott.
Omalt poolt ütleks et mingi must transu pole Zola Buddile mingi fakin rahvuskaaslane. Maailm aga on õnnest sillas. Lõpuks on Z Buddi rekord purustatud.
Ainuke koht kust ausat tõde saab lugeda on P Pulleritsu blogi. Vähe ei tee hinge täis!

 
At 15:08, Anonymous MargusM said...

kuulge nostalgitsejad, muru oli ka rohelisem ärge seda unustage.
Kui nõuka rattad nii head on siis hakake nendega võistlemas käima. Oleks päris naljakas vaatepilt kui Priit meestekaga atrõõvi läheb.

Minuarust võrdlete siin täiesti erineva otstarbega rattaid ja ma pole kindel et kui neile sama koormus peale panna siis nad ka veel nii head ja vastupidavad on.
Vaja oleks läbi viia võrdne test- kes on nõus meestekaga läbima 10000km maanteetrenne ?
Priit tundub olema teist kõige tugevama jalaga, ehk tema?

 
At 15:38, Anonymous Anonüümne said...

Budd on Semenya rahvuskaaslane??!! Mida siin maailmas veel välja ei mõelda?? Puhta lolliks olete läinud või?

 
At 15:57, Anonymous Anonüümne said...

Noored ja ja rohelised vanameister Pulleritsule väljakutseid ei esita. See on olnud juba aastaid elu normiks siinses blogis. MargusM kas meelest läinud juba?

 
At 18:35, Blogger Priit Pullerits said...

Täna Swissotelis Rail Balticu globaalsel foorumil. Kindel tumeda ülikonna, heleda triiksärgi, lipsu ja tumedate kingade üritus. Ei mingeid ketsides, kampsunites ega kapuutsides vennikesi. Lumehelbekestele pole seal kohta. Ega saa kunagi olemagi, kui nad end ei muuda ja paranda. Muidu ei võtaks bosside boss seal jutulegi, kui standardile ei vasta. Mul on standard olemas ja tugev. Kui tund private talki sai läbi, tuli bosside bossi sekretär ütlema, et aeg läbi, järgmised kohtumised ees. Bosside boss andis talle käega selgelt teada, et ära tule siin segamagi, näe, kellega ma räägin. Ja pani edasi, 26 min üle aja. That's business, if you know how to dress and behave.
Ja teie räägite mingitest jalgratastest ...

 
At 18:58, Anonymous Anonüümne said...

Priit, loodetavasti seisid sa ikka lihtrahva huvide eest kindel nagu kalju? Tõsine spordimees ennast rahvusvahelistele spekulantidele maha ei müü? Olgu ümbrik kuitahes pungil?

 
At 19:11, Anonymous Anonüümne said...

10:39 - seda ma mõtlesingi ju, et juba teist aastat soovitatakse, aga ei kuula. kui kõva autoriteet peab olema, et nõu kuulda võetaks?

 
At 19:37, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Margus, ära praali midagi, asjad lihtsalt kestsid vanasti, isegi spinningurullid näituseks tehti eluaegsed. Nüüd rõhukse disainile mugavusele ja võimalikult väiksele kaalule. Ilmselt on teema ka selles, et kapitalist pole huvitatud millegi ,mis kestaks pool sajandit tootmisest. Muideks ka vanad Soome, Hollandi jne rattad kestsid ja kestavad. Ka võistlusrattad. PS "Turist" pole sul mingi tavaline meestekas, sellel oli 8 käiku ja rahvasportlane võis sellega vabalt võistelda. Arvan, et näiteks võistlusratas "start šoše" oleks tänapäeva oludes täitsa keskpärane ratas. Rahvasportlase jaoks muidugi.

 
At 21:06, Blogger Priit Pullerits said...

MargusM, 15:08, ma ei saa oma Sputnikuga tulla atrõõvi minema, sest kuradi pätid ja kaabakad varastasid mul selle vene aja lõpus kuurist ära. Vähe ei tee viha! Oleks Sputnik alles, siis näitaks neile silekummimeestele, kuidas ka ratastega, mis tehtud Pikkuusi, Väravase, Suuna ajal, saaks Nibali-suguste vendade sõiduvahendeile säru teha - kui tõsiseks kemplemiseks läheks, oleks need Nibali-rattad tõsise vene raua ees kraavis upakil ja kõveras.

 
At 21:52, Anonymous MargusM said...

Yo, vanad!
Ärge erutuge, ma ei tee vanakraami maha kuid need pole tänasel hetkel ikkagist enam väga võistlusvõimekad ratsud, pigem chill&cruise teema. Tänapäeva ketirattad on alumiinimsulamist, vanasti vist mitte.. Ja ega rattaäris pole midagi erinevat autodest- kuluosad on regulaarne sissetuleku allikas, tuleb hoida taluvuse piiri muidu vahetatakse marki.
Priit siin sulle heas korras Motobecane
Siin tulekski nüüd joon vahele tõmmata, et mida ja milleks kasutada 21sajandil.
Olgem ausad carbonrattal on omad võlud ja ma ei kavatsegi neist loobuda : )

Üks minu lemmik rattaspettsialist on justkui etteteadvalt mõni päev tagasi üleslaadinud video ketiliini kulumisest. Vaadake ja õppige!

 
At 22:10, Anonymous Anonüümne said...

Kas tume ülikond nagu kuldil?

 
At 10:34, Anonymous Anonüümne said...

Kui Padre oleks 80-tel kergejõustiku asemel rattatrennis käinud oleks meil kolmas suurmees Pikkuusi ja Suuna kõrval kes "vene rauaga" sangari tegusid oleks teinud.

 
At 13:21, Anonymous Anonüümne said...

Pikkuus sõitis Colnagoga aga ega see teda Priidu Ereliukase eest päästnud oleks

 
At 18:43, Anonymous Anonüümne said...

Jooks, ratas, suusatamine ... ei ole ala kus noored ei saaks Padre käest pika puuga. Suhkamit.

 
At 21:08, Blogger Priit Pullerits said...

Täna rattaga 44,4 km 1:22.35ga, keskmine kiirus peaks tulema üle 32 km/h. Pole paha alguse kohta, mis?

 
At 09:17, Anonymous Anonüümne said...

See on hea, et meie juht on Rail Balticu toetuseks oma sõna öelnud ja kui seda tehti veel ka tumedas ülikonnas, heledas triiksärgis ja lipsuga, on asi kindel. Raudtee tuleb nagu niuhti. Segaseks jäi küll, et mis värvi lipsuga seda öeldi?
Kui nüüd saaks PP veel ka Tartu tselluloositehase taha oleks tehas valmis veel enne õhtut.

 
At 09:22, Anonymous Anonüümne said...

Padre on ikka kõva!
Mul tuli 82km trennisõidu sees 40km lõigu ajaks ainult 1:25:02. Piinlik...

Priidust kõrgem vanus ja see, et ennem 40-ndaid eluaastaid pole võhmatrennis käinud, pole vabandused. Häbi ...

 
At 09:33, Anonymous Anonüümne said...

Mina isiklikult usun, et varsti tuleb rattaretk tselluloosiõnnemaale. Seal tehakse platsil 20 tiiru, et tagada ettevõtmisele edu ning siis kraabitakse värskesse mulda oma nimi, südame kujuline loogeline kujund ja sõna tselluloos ja lõppu loomulikult euro sümboolika. Ma mõtlen, et kui ikka sõiduks läheb, siis võiks nagu üldsusele teada anda. Tuleme Anija poolt bussidega kohale ja avaldame toetust Jänese raja variandi poolt.

 
At 09:42, Anonymous Anonüümne said...

Ootaks nüüd veidi enam infot. Siin on tegemist siiski kvaliteetkommentaariumiga ning enam ei piisa meile triibulisest ülikonnast ja lakk-kingadest. Küsime otse, ilma udutamiseta? Millise lubaduse andis too suur boss? Kas järgmine komandeering läheb juba Moskvasse Tema enda juurde?

 
At 11:21, Anonymous Anonüümne said...

Kas Padrest on saanud Rotšildi-mees??? Õudne! Ütelge et see ei ole nii! Ütelge et see ei ole nii! Ütelge et see ei ole nii!

 
At 11:28, Anonymous MargusM said...

Pätt jääb pätiks ka ülikonnas ja tumedate kingadega.
Ei saa aru sellest ülikonna vormiriietuse kultusest, eks see on enesehinnangu kergitamise jaoks.. "oleks Sputnik küll siis näitaks" väga inteligentne huumor : )

Priit, praegu oleks sul vaja vahetada tõenäoliselt kett ja ees suur ketihammasratas. See pole just hirmus kulukas väljaminek. Õige mees vahetab need muidugi ise ära.
Kui ihne saab olla?
Lihtsalt sinu rattast on kahju. Sa vaata veel kord mõtestatult minu pakutud video üle.

 
At 11:45, Anonymous Anonüümne said...

Asjaomastes ringkondades räägitakse salahilju, et PP on Rottšildi mees juba aastast 2004. Sellest on kahju, aga Eesti puhul ongi iseloomulik see et Rottšildi-mehena oled sa rahvuslikus vabadusvõitluses kasulikum kui mitte-R-mehena. Nii et mina olen poolt.

 
At 16:38, Anonymous Anonüümne said...

Minge kuradile. Start sosse pole enam ammu kespärane bike ka harrastaja jaoks mitte.
Jah oli mul ka ereliukas. Kas jooksis nagu kulda tähendab et hammakad ja rattad käisid ringi. Laske mäe otsas ereliukas ja norm, jooksudega ratas veerema. Näete tulemust. Mis te jogata õitsvast minevikust.
Huu

 
At 17:14, Anonymous Räims, Pulleritsu semu said...

Sina Huu ei tea õitsvast minevikust mitte sittagi! Ereliukas oli võimas kotkas. Poolast kaevandatud rauast seda valmistati. Raisk mul oli tumeroheline Erekas, kummid olid punased. Sõitsin tänavat mööda alla ja tüdrukud vaatasid järgi. Pikkuusi esimene ratas ei olnud start sossee. Ereliukas oli. Padre Pulleritsu esimene ratas ei olnud Skott. Ereliukas oli.

 
At 20:09, Blogger Priit Pullerits said...

Kõigi õigete meeste esimene ratas oli roheline punaste kummidega Ereliukas.

 
At 13:04, Anonymous Anonüümne said...

A mul oli helesinine, nikeldatud porikatega ja rohelise rehviga. 56 rutis maksis Järvakandi kaubamajas, ma arvan, et 1982. Minu esimene erekas.

 
At 12:02, Blogger Unknown said...

qzz0419
saints jerseys
ralph lauren polo
jaguars jersey
michael kors
cheap snapbacks
dsquared clothing
reebok outlet
air jordan shoes
vikings jerseys
polo ralph lauren

 

Postita kommentaar

<< Esileht