pühapäev, oktoober 22, 2017

Kelly Sildaru: Ma ei tea midagi Eesti medalisajust olümpial!

Mitte keegi polnud Eesti spordi imelast ja suurimat lootust Kelly Sildaru (fotol vasakul) näinud viimastel nädalatel nii heas seisus, nagu mina eelmise nädala pühapäeval. Just – selleks pidin pühapäeval, kui teised puhkasid, vaeva nägema ja tööd tegema. Sõitsin valimispäeva hommikul rongiga Tallinna ning seal rattaga Ülemiste peatusest 9 km Arigato spordiklubisse. Kui kohale jõudsin, oli selg higine. Olnuks veelgi rohkem, kui poleks poolel teel õhukest kilejopet seljast koorinud.

Kui Arigato klubisse kohale jõudsin, astus Kelly Sildaru rattapukilt maha. Ta jalad liikusid ringi!

Ma polnud Kelly Sildaru (fotol paremal) elu sees varem näost näkku näinud. Küll aga olin korduvalt kohtunud tema isa Tõnisega (all vasakpoolsel fotol vasakul). Arvan, et ei liialda, kui väidan, et olin üks esimesi, kes kirjutas tema tütrest veidigi kandvama loo («Lennukas imelaps»). See juhtus juba 2010. aasta jaanuaris. Siis oli Kelly Sildaru pisike tüdruk, kes kuulus pigem eksootika valda – et näe, mida üks laps Eestimaal teha oskab. Viimati vestlesin Tõnis Sildaruga veidi rohkem kui poolteist aastat tagasi ja tegin pika loo tema edu saladusest, mil Kelly oli esimest korda tulnud X-mängudel võitjaks. Vahepeal ja järgneval ajal jõudsin Sildaru teemal kirjutada ka paar kolumni. Seda kõike pani tähele Märt Roosna, kes pidas vajalikuks kirjutada lausa loo «Priit Pulleritsu totaalne muutumine».

Aga kui sul on terav silm ja kõrv, siis tabadki kiiresti ära, kelles on sportlase sisu ja meistri potentsiaali ning kes on tühipaugutaja. Nagu aru saite, tabasin varakult ära, et Kelly Sildarust (vasakpoolsel fotol koos isaga) saab Eesti spordi suur lootus ja tulevik, ja kuna paljud professionaalsed spordiajakirjanikud seda ei uskunud, minu Sildaru-toetusele ülevalt isegi alla vaatasid, siis mis neil muud üle jäigi, kui käituda minu suhtes nii, nagu sõnastas selle Roosna. Aga ma ei ole talle selle peale pahane, üldse mitte. Noored mehed teevad vigu ning neile tuleb andeks anda.

Kuid septembri lõpust saadik pole Kelly Sildarust saabuval talihooajal võistlejat. Me kõik teame, mille pärast. Selleks, et saada aru, kuidas raskest ja keerulisest seisust välja tulla, ma Kelly ja Tõnis Sildaruga valimiste päeval Tallinnas Arigatos kokku saingi. Rõõmustav märk oli see, et Kelly Sildaru ei tulnud intervjuule karkudega ega longates, vaid ilusasti kahel jalal astudes. Veelgi enam: ta oli paar päeva tagasi saanud esimest korda istuda rattapukile (fotol ülal paremal) – opereeritud põlv võimaldas vändata. Rõõmu sellest tõsiasjast tunnistas ka Kelly Sildaru ise.

Vestlesime ligi kaks tundi. Intervjuu ilmus lõppeva nädala Arteris. Kuid ühe osa jätsin eksklusiivselt selle blogi lugejatele. Nimelt küsisin:

Paljud on vaielnud, kumb on olulisem ja suurem saavutus, kas olümpiavõit või X-Gamesi võit. Kumba sina, Kelly, rohkem väärtustad?

Kelly (fotol vasakul) vastas: Minu arust on mõlemad võrdselt tähtsad. X-Gamesil osaleb pargisõidus ainult kaheksa võistlejat, sinna saab kutsega, ja kui katse saad, tähendab see, et kuulud maailmas ikka top-8 hulka. Samas on olümpia, mis toimub nelja aasta tagant, eestlastele hästi tähtis. X-Gamesist ei teadnud keegi varem midagi. Nii et ma ei oska kumbagi ette tuua.
Tõnis lisas: Meile eestlastele on loomulikult tähtis olümpia, lisaks sealt meil veel medalit pole ja ma olen ise kasvanud olümpiamängude vaimus. Olümpia on aegade algusest vaat et sisse programmeeritud: kuna sellest kogu aeg räägitakse, tundubki, et on tähtis – ja on ka, tegemist on siiski ju ühe suurima spordipeoga.
Ma ei tahaks kommenteerida Kelly seisukohta, aga tuleb arvestada, et Kelly sündis aastal 2002, mis tähendab, et sel ajal, kui Kelly hakkas iseennast teadvustama, oli Eesti hiilgeaeg olümpiatel mööda läinud. (Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi tulid olümpiavõitjaks aastal 2006 ja Gerd Kanter aastal 2008. – P.P.) Tal ei ole mälestusi Erika Salumäest ja raekoja platsi vastuvõttudest, mis on paljudel eestlastel hinges. Talle on see pigem meedia ja avalikkuse tekitatud tunne, et olümpia on tähtis – ja ta on võtnud selle omaks.

PP: Las lõplik sõna jääda selles küsimuses ikka sportlasele!

Kelly: Arvan, et isal on õigus. (Naerab.) Ma ei tea tõesti midagi Eesti medalisajust olümpial!
*
Aga nagu teate, ei tegele ma ainult spordiga. Mind huvitavad ka ühiskondlike protsesside varjatud telgitagused. Just neid avan oma loos «Taavi Rõivase päästmine». Mäletate, kuidas eelmisel nädalal käis ekspeaminister Rõivas (fotol paremal) mööda ajakirjandust ja seletas, mis Malaisias juhtus. Tavakodanikele võis jääda mulje, et meedia võttis skandaalist viimast ning ekspluateeris vaest Rõivast täiega ja häbitult. Tegelikult olid Rõivase avalikud esinemised tal ja tema meeskonnal üksikasjalikult läbimõeldud. Loodetavasti avab mu lugu «Taavi Rõivase päästmine» teie silmi rohkem, kuidas võimumaailmas asjad tegelikult käivad.
*
Samavõrd palju kui uurida, kuidas võim rahvaga manipuleerib, pakub mulle huvi kirjutada inimestest, kes seiklevad. Mu kolmas lugu Arteris – sel nädalal olid kolm esimest lugu minult – pealkirjaga «Karmi looduse elulised õppetunnid» on ühelt poolt põnev ja paeluv, ent teisalt ka õpetlik kokkuvõte Eesti ühe kogenuma matkaja Guido Leiburi värvikatest läbielamistest tema kaugetel käikudel. Selliseid lugusid on vahva teha. Aga öelge, kes ka vahva lugeda?

Nojah, Rõivase loole (fotol ülal vasakul) seikluslugu vastu ei saa. Aga hea meel on mul sellest – lähtudes veebikülje klikkidest –, et Sildaru lugu sai. Niisiis oleks võinud selle sissekande pealkiri olla ka selline: «Pullerits: Kuidas Kelly Sildaru Taavi Rõivase kotti pani».

Foto 1: Kelly Sildaru 15. oktoobril Tallinnas Arigato spordiklubis isa Tõnisega venitusharjutusi tegemas ja Arterile intervjuud andmas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Fotod 2 ja 5: Portree Kelly Sildarust Tallinnas Arigato spordiklubi lähedal kruusahunnikute taustal. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tõnis ja Kelly Sildaru 15. oktoobril Tallinnas Arigato spordiklubis. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kelly Sildaru 15. oktoobril Tallinnas Arigato spordiklubis rattapukil väntamas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpi
Foto 6: Ivi Eenmaa (vasakul) pöördumas Reformierakonna valimispeol Taavi Rõivase poole, kelle kõrval seisab tema abikaasa Luisa. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix 
Foto 7: Taavi Rõivas andmas oma meeskonnakaaslase valvsa pilgu all Postimehe stuudios Malaisia-teemalist intervjuud ajakirjanik Madis Vaikmaale. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

42 Kommentaarid:

At 17:01, Anonymous Anonüümne said...

Ah et see eksklusiivne küsimus kumb medal tähtsam?
Ise vastan et loomuldasa OM medal. Vaadake riikide medalitabelis on see pisiala medal sees, juhul kui saavutatud. Noh näiteks hõbe. Kui lätlased saavutavad 50km suusatamises hõbeda, siis edetabelis jagame sama kohta. Pärast ei küsi keegi mis alal saavutatud. Ehk siis - väikse vaevaga saab suureks.
Eks asjaosalised hinda ise seda X mängude medalit, suurele publikule jäävad need kromosoomi mängud ikka marginaalseks.

Olümpia medalid on väikesele rahvale väga olulised. Kuna saame neid nii vähe. Seega kui isa olevat ise om vaimus kasvanud siis peaks noorele inimesele seletama mis OM medalis on teist kui x-mängude medalis. Ütleme siis nii et kui Taavi tooks kelgutamises OM pronksi, oleks kõik tema salajased külmkapi seiklused kuhjaga andeks antud. Mees viiks meid pauguga lätlastest ette, ning see on VÄGA TÄHTIS!

 
At 20:24, Anonymous Anonüümne said...

Analüüsime kelgutamist külmikute vahel. Mis seal oli? Oletame, et intensiivse hõõrutamise käigus toimus sünapsite ergastumine mida partner ei märganud. Oskuslik manööver silmaalt ära võis jääda algselt tuleviku suhtes olulise ettepaneku ettevalmistusena. Pettumus saabus kohe kui ilmnes tegelik soov. Luisale ei pandudki sulge sappa. Samuti ei tehtud ettepanekut nõunikuks hakkamiseks. Hakkas hoopis kihelev liikumine jalge vahel. Ilmselt ei olnud tegu pisikese jalakesega sest siis poleks koos enam lauda istutud ja verbaalset kontakti jätkatud. Tegu oli millegi muuga. See teeb asja lihtsamaks. Lihtne eestlasele omane amoraalsus. Kas selline juhtum peab jääma oma teada? Väga hea küsimus. Amoraalne riigitegelane on maailmas igati aktsepteeritav kuni kõik on vabatahtlik. Kas aga manipuleeriv tegevus vaba tahte esile kutsumiseks on meie kultuuriruumis ok? Põhimõtteliselt see ainult nii ju käibki. Kas selline manipuleerimine vajab täiendavaid piire? Nt kui mees on abielus, siis peaks ta nt enne hõõrumist ja füüsiliselt aktiivset ettepanekut abielu sõrmuse ära võtma. Seega kui sõrmust pole sõrmes on kõigile asi klaar. Mees on sõiduvees. Naiivikutel selles suhtluses kohta ei ole. Kas aga 30 aastane on naiivne? Raske uskuda. Probleem pidi olema rahas. Rahalist pakkumist ei toimunud või ei jõutud numbris kokkuleppele. Loogiline on, et oodati pakkumist kuid koonerdamise tõttu seda ei tulnud. Või on siin veel mingeid loogilisi seletusi. Kas tõesti on võimalik lahkuda tantsuplatsilt lauda nii disorienteeritult, et ei suudeta seisma jääda ja õiget suunda otsida? See vajab lõpuni seletamist. Ette tuleb rääkida täisversioon. Me tahame tõde. Mis oli ebaseaduslik seal külmikute vahel? Käperdamine pole ju ometi kriminaalne. Lennujaama turvakontrollis käperdab meid võhivõõras inimene. Me isegi ei tea kas käperdaja on pede. See ei anna meile ka õigust käperdamist vältida.

 
At 21:05, Anonymous Anonüümne said...

Vähe sellest et MOAB on Priidu oma , nüüd on seda ka Kelly Sildaru.
Kahjuks peame tunnistama et sul pole kumbagi. Agresiivse kiires maailmakorralduses lüüakse, on köödud mõlemalt sult juba üle.
Sul jäänud vaid Chrysler Pacifica, MTB Cube.

 
At 21:22, Anonymous Anonüümne said...

Tahaks eraldi ära märkida, et Kelly Sildaru lugu eilses Arteris oli väga hästi kirjutatud! Eks seda positiivset emotsiooni toetas ka peakangelase suhtumine ja eluterve mõttelaad.

 
At 22:50, Anonymous Anonüümne said...

21:05, ära räägi tühja,
Priidul on ka meie, alati ustavad blogi lugejad, ning see on suur jõud, nagu niagaara kosk kevadel lumede sulamise aegu. Priit võib alati arvestada meie toe ja sitke käsivarrega.
Muidugi Kelly on nüüd ära integreeritud. Suure Pulleritsu enda soosingus. Mis puutub sellesse imelapse epiteeti siis imelapsed olid ka Kaia Parve, Erika Salumäe ja Kristina Šmigun oma teede algul.

 
At 01:09, Anonymous Anonüümne said...

Mis on ühist Priit Pulleritsul ja pargi-renni sõitudel?
Mitte midagi!
Priit proovib purjetada samuti nagu teised ninad teiste isendite edul. Mis iganes siis teemaks on.
On olnud ju Eesti varem , küll suusamaa, küll kettaheite maa. Vastavalt sellele mis kasumlikum tundub. Võitjate poolt on ju nii lihtne ja meeldiv olla. Kahju et Priit Kangerti maha magas. Saaks ka "oma alla" tipptegija oma managmendi alla.

Huu

 
At 01:10, Anonymous Anonüümne said...

Priit keda mida tunnen peaks pargisõitu tiinekate tilu-liluks, mitte Olümpia alaks.

 
At 11:16, Anonymous Anonüümne said...

Vaadake kuidas aladel ja aladel on vahe. Roosna kirjutab võimsaid pealkirju kuidas Robert Täht purustab raharekordeid. Artiklit ei viitsita isegi kommenteerida. Kui härra Täht oleks meil jalgpallur või korvpallur ja euroopa tippklubid käiks tal ukse taga järjekorras.

 
At 11:18, Anonymous Anonüümne said...

... sel juhul ilmuks iga 4 päeva tagant temaga "eksklusiivne" intervjuu ja vastamine fännide küsimustele, nagu täna Tänakuga käib.

 
At 11:26, Anonymous Anonüümne said...

Eks ta ole müstika tõesti kuidas meedia teeb vastavalt kettaheite ja mingiks-muuks-maaks. Läks islandlane minema ja lõppes kasvuhormooni-õnn oligi ala taandumas ja tehnika pidevalt logisemas.

 
At 11:51, Blogger Priit Pullerits said...

Ohoo, mis ma täna hommikul nägin! Eksklusiivselt eile siin blogis: tuli Kelly Sildaru ja mitte ainult isa kaasas, vaid ka suusad kaasas! Asjad arenevad ja paranevad iga päevaga.

To 01:09. Las ma räägin vastuseks teile ühe loo, mis tõestab, kes tabas esimest korda ära, et vigursuusatamine on tulevikuala.

Niisiis, oli aasta 2006, mil Kelly Sildarust ei teadnud keegi mitte midagi. Ta oli siis vaevalt neljane. Mina olin sel ajal Torino taliolümpial. Seal kutsus EOK Eesti ajakirjanikud õhtusöögile. Söödi ja räägiti. Aga siis oli vaja teha ka jõulisemaid avaldusi. Ma siis tõusin püsti - seal olid Mart Siimann, EOK president, ja Toomas Tõnise, EOK peasekretär, ilmselt ka Martti Raju, delegatsiooni juht, kõigist ajakirjanikest rääkimata - ja ütlesin, et see, et me oleme võitnud kolm kuldmedalit, on tore, aga vaadake, mina olen käinud murdmaasuusa pressikonverentsidel ja tean teile öelda, et maailma huvi murdmaasuusatamise vastu on sisuliselt olematu. Ja rääkisin edasi, et olen käinud vaatamas ka vigursuusatamise võistlusi, sest nende kajastamine olümpiaraamatus on minu ülesanne, ja kirjeldasin neile, kui suur huvi on valitsenud vigursuusatamise alade vastu. Ja panin EOK-le südamele, et kui me ei taha ajast maha jääda, siis peab ka Eesti hakkama märkama teisi suusaalasid peale murdmaasuusatamise ning hakkama nende arendamisse panustamata.

Niisiis, maailma mastaabis võisin ma küll olla järeljooksja, aga Eesti mastaabis olin selgelt ajast ees. Aga tõeliste tegijate tunnus see ongi, et nad suudavad suuri arenguid ja muutusi ette näha.

To 21:05 - ei ole nii kindel, et Chrysler Pacificagi enam nii väga minu oma on. Minu kilometraaž sellega on väga ahtakeseks jäänud. Vähemasti on mul veel Cube, ehkki seegi sõbralt saadud.

 
At 12:57, Anonymous Säinas, taluperemees ja eestlane said...

Suurmehe sellest ju ära tunnendki, et tema pilk on suunatud tulevikku ning tal on mõtetes strateegilist sügavust. Maestro on imetlusväärse taiplikkuse ja kergusega kõik need Kellyd ja Taavid pulkadeks lahtivõtnud ning mängleva kergusega asjad lahtiseletanud. Loen ja ise ka ei suuda ära imestada, et kuidas ma küll varem ei taibanud, et murdmaasuusatamine polegi üle ilma kuulus spordiala ja Taavi on üks libekeelne õhku täis mehike.

PP näeb kaugemale kui keegi meist eales näha saab. Meile lihtsameelsetele võib tunduda, et mida see PP jälle seletab ja võime ju omakeskis tema elukogemusest tiinete tarkuseterade peale naerdagi, kuid see meie naer tuleb ikka puhtast rumalusest ja kinnijäämisest eilsesse päeva.
Eks siingi blogis ole ju küllalt olnud neid rumalaid, kes arvavad, et PP on külahull ja peksab segast, kuid kõik nad on hiljem pidnud valusalt kahetsema ning häbi nägu peas siit blogist minema minema. PP sõnad on alati tõeks saanud. Tühje sõnu siin ei pilluta. Siin öeldakse nii nagu asjad on ja enamgi veel, öeldakse nii nagu asjad olema saavad.

Oma rumaluse tõttu ma vist küll muidugi ei saanud päris hästi aru, et mis see spordiala aastal 2027 on millele tuleks panustada ja kes neid Taavi käte küljes olnud niite siis täpsemalt tõmbas? Kas tehti soolot või oli rohkem asjapulki ametis. Ja kes oli see laialt tuntud esifeminist, kes Taavi tarbeks kuluaarides ka omaltpoolt toetava sõna kostis ning teda mõista püüdis.

 
At 13:19, Anonymous Anonüümne said...

Säina talu peremehelt suurepärane kokkuvõte ja kaugelenägev analüüs. Väga kiidan ja avaldan tunnustust. PP blogi on suur ja rõõm on näha et mõni üksik kommar (lühend sõnast kommenteerija) on elu kõrgusel ja näeb sirmi taha ning mõistab mis TEGELIKULT toimub. Lisaks kotka pilgule kõrgustest on täheldatav terav pilk maalähedaselt orbiidilt: tõesti huvitapakkuv kes oli too toetav feminist?

 
At 13:31, Anonymous Anonüümne said...

Tore Priit et juhtisid asjale tähelepanu. Kahjuks Mart Siiman oli hullem "tuim kala" kes üldse sellist organisatsiooni juhtida sai.
Õigus see et ala on tohutult populaarne, ka suvemängud ei saa X-games aladeta läbi sest populaarsus on tohutu ja on sunnitud ruumi tegema traditsiooniliste alade arvelt.
Küsimus mida selleks on ära tehtud et veel Sildarusid tuleks? Et oleks pikk pink järelkasvu mis ei koosne vaid vanemate entusaismist ja millel oleks riigi suur tugi ja töö taga?

 
At 13:33, Anonymous Anonüümne said...

Säinas ära trolli

 
At 14:16, Anonymous Anonüümne said...

Ma ka lisaks sellise meeldetuletuse PP sõnade prohvetlikkuse kohta, et kui oli segane aeg Andrus Veerpaluga, siis oli PP ainus, kes rääkis meile siin, et asi on halb ja haiseb, et kahtlased asjad on õhus. Ja millega meiesugused teda selle ettenägeliku info eest kostitasid? No muidugi jutuga, et ära aja pläma ja mine metsa oma dopinguvärgiga. Aga mäletate, mis juhtus? Tuli lõpuks välja, et PP oli meile kuu aega rääkinud sulatõtt ja puhast kulda. See teebki selle blogi väärtuslikuks.

 
At 14:17, Anonymous Kalmer said...

Vaata 13:31, maailm läheb kahjuks meelelahutuslikuks. Sport voolitakse tiineritele meelepäraseks. Mida siis keskealised maksumaksjad tegema peavad?

 
At 14:26, Anonymous Anonüümne said...

PP teab rohkem kui meile räägib. Näituseks see kuulus klientide nimekiri jäi läbi töötamata. Võibolla on see hea. Eesti on väike ja spetsialiste on alati vaja. Ei ole raisata. Samas, asi siis PP-l teada oli. Kui veel vere timmimise mängud maailmas lubatud olid, siis kiideldi meie meedias avalikult et "meiegi oskame".

 
At 15:30, Anonymous Anonüümne said...

AV on jumal ja keegi ei mögise sel teemal! Selge? Täna valutavad juba venelased sellepärast, et eestlased ei käi valimas. Spordimaailmas on järjepidevalt kostnud üleskutseid doping legaliseerida. Las manipuleeritud ullikesed teevad oma tervisega mis soovivad. Samas on spordis ikka lubatud luumurrud, liigeste vigastamine, hukkumised tahtmatu kontakti tõttu, mis kokkuvõttes hävitavad dopinguga samas suurusjärgus inimeste tervist. Jätame selle dopinguteema. Küsime parem sedasi, et mis saab sportlasest kui best before on möödas? Kas kuskil on sportlastele sportlaste kodu, kus nad saavad kõrge vanaduseni õnnelikult elada ja spordisaavutuste kullaga ennast ehtida? Sellist kohta ei ole. Tegelikult ootab sportlasi vananedes häda ja viletsus. Võtame nt eduka Erki, kes riigikogu treppe tallub. Tema tunnistab ausalt, et kui ikka treeningutes paus pikaks läheb, siis vigastused ei lase tal enam olla. Peab hoopis uuesti treenima hakkama, et hoida probleeme kontrolli all. Ja tema on tõesti suurpärase spordijärgse karjääri teinud mees, kes põgenes samasooliste seaduse vastuvõtmisel hoopis kasahhidele külla. Vigastuste eest aga ei põgene sa kuskile. Need on kogu aeg kannul olenemata sellest, kas paned dopingut või ei pane. Kuidas lõpetavad need, kes ei saa riigikokku. On loomulikult edukaid ärivaistuga spordimehi. Tüüpiline on siiski see, et nad tõmbavad ennast oksa, süstivad või joovad surnuks sest pärast medalitesaju lõppu pole neid kellegile tarvis. See on sportlase tegelik saatus. Isegi siis kui ta ei tarvitanud dopingut ja tegi pika sportlaskarjääri. Eluga pääsevad luuserid, kes on sunnitud sportimise asemel endale mingi leiva lauale toova eriala omandada ja saavad üle võitudega kaasnevast pseudolummusest. Kui tahate teada, mida tunneb sportlane pjedestaalil, siis minge Las Vegasesse ja laske sealsesse mängupõrgusse oma säästud ning siis kui näkkab korraks mõni suurem võit, mis toob teile tagasi pool kaotatud summast, siis te enamvähem juba oletegi staadiumis milles on sportlane medalit saades. Te jätkate raha masinavärki suskamisega sest usute, et olete tark ja osav ja varsti võidategi tagasi oma sissepandud raha, tuleb ainult kannatlikult kulutusi teha.

 
At 17:26, Anonymous Anonüümne said...

Rikkust ja jõudu lisandub, sport aga aheneb. Eestis ei ole 50m ujulat ja nüüd korjatakse allkirju selle ehitamiseks!?!?
Mida maksavad kapitalismis mingid allkirjad?
Huvitavad arengud igatahes. Võib aru saada et korvpalli profiks kujunemisel peab usasse siirduma. Ujujatega sama lugu, kuigi tegemist individuaalse alaga, kus kaaslased ei ole nii vajalikud. Kui raha lugeda siis tõepoolest, milleks mingite ujujate jaoks kallis pikk bassein? Kettaheitja jaoks ei pea ehitama 400m jooksurajaga staadioni. Seega jäävadki trikitamise alad kus trenniplatsiks näiteks Vabadussamba jalamist piisab.

Kui Eesti oleks pärast II sõda jäänud iseseisvaks ei oleks meil Kotkast, Tarmakut, Taltsi, Uudmäed, ammugi kuulsaid korvpallureid ja võrkpallureid.
Arvata on et Kereski oleks pidanud tööle minema.

 
At 20:28, Anonymous Anonüümne said...

Terava sulega võhmamehed, kas olete Pulleritsule essee ära saatnud?

https://sport.postimees.ee/4228927/postimees-kuulutas-valja-olumpiaessee-konkursi

 
At 21:40, Anonymous Anonüümne said...

Vaatame essee sponsoreid ja küsime, et kas nad kõnetavad? Noo. Hasartmängurid ei kõneta. Pole neid märganud jooksu ja vändameeste toetajatena. Sama ka klaasi ja kütuse ätimeeste puhul. 10 aastat pole neid siin märganud. Kaupmehed küll mingit nänni jagavad aga no need ju ei tunne eesti keelt. Kas normaalne eestlane kasutab eesti keeles vabatahtlikult c tähte? See mõjub võõristavalt. Seega puudub selge mott. Las kirjutavad need kellel sponsorid motikriisi esile ei kutsu. Pealegi on konkursi teema iga hinna eest küsimärgiga. Noh, teed midagi valmis ja saad 0 eurot. Kes on see loll, kes selle hinna eest hakkab rabelema? Õige PR firmad hakkavad. Kas sääraste tankidega on arukas sõnamusklit katsuda? Noh, need kõrgtehnoloogiliseda asutused, kes möödaminnes ja välgukiirusel pesevad puhtaks poliitikust sugumürsu on ikka väga kõvad. Nendega pole mõtet kommiraha nimel võistelda. Tark on anda loobumisvõit. Mina kujutan ette, et suusatajad ja jalgpallurid on juba PR meestele isegi ettemaksu tasunud šedöövrite üllitamiseks. Tasub hoida silma peal, et mis jutud neil teemadel ilmuvad.

 
At 21:59, Anonymous Anonüümne said...

Peab vist nõustuma. Motti jääb väheks. Essee teema on laialivalguv. Sponsor nõrk ja preemia väike. Ülemus on Padre, vaid see intrigeerib. Aga võibolla ka langetab motti, sest ei keegi suudaks kirjutada antud teemal kõvemat lugu kui blogimeister ise

 
At 08:51, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas siis sattus süst jumala nahavahele?

 
At 11:31, Anonymous Anonüümne said...

Chrysler Pacifica - direktorite auto!

 
At 15:15, Anonymous Anonüümne said...

TH kohta pole midagi kuulda, millal hooaja avapauk?
Kas Aivar ikka jätkab?

 
At 16:02, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits! Andke meile lootust!

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

See, et TH sel hooajal kõva purakas tuleb, on selge, nüüd jääb veel ainult mõistatada, kas purakas vormub tulemuseks või lööb jälle põhja alt ning hooaja lõpus tuleb vastuvõtta sitakoti tiitel.

 
At 20:04, Anonymous Anonüümne said...

Esimene avaldatud essee. Tundub et tegemist noore unimesega, lugu on väga lihtne, - suusatamises kepi ette panemine, harrastusportlased söövad dopingut 15min feimi nimel, ... jms lapsikud mõttearendused. Sõna "feim" kasutamine. Ei anna see lugu essee mõõtu välja.

https://m.postimees.ee/section/3503/4282131

 
At 07:17, Anonymous Anonüümne said...

Lugesin esseed.
Lapsikult kopeeriv.
Autor on üllatavalt palju kasutanud Padre stiili, sõnakasutust ja mõtteid.

Altpoolt latti ja hinne kaks.

 
At 10:43, Anonymous Anonüümne said...

Värin käib üle selja, võtan hoogu veel, oma võimu ära näita, ole mees

 
At 11:23, Anonymous Anonüümne said...

20:04 - vanamutt juba, mitte noor. Kirjanik. PR spetsialist. Eks elus on ikka nii, et kes oskab puhtalt kirjutada, see ei taba matsu ja ajab demagoogilist iba. Asjatundjate jutt aga pole lehekõlbulik.

 
At 11:35, Anonymous Anonüümne said...

See essee on nõrk. Naiivne ja lihtne. Need mõttekäigud kehtivad vaid harrastusspordi puhul. Profispordis ongi kehtiv võit iha hinna eest, sest eesmärgiks on raha ehk elatusvahend. Õige, harrastusspordis süüakse dopingut, aga see põhiliselt kulturismis ja see ilulihaste kasvatamine on eelkõige endale ja sekspartnerite otsimise eesmärgil kui teisele samasugusele võistlusel ärapanemiseks.

 
At 11:39, Blogger Priit Pullerits said...

Kuulge, kui tahate lugeda korralikku ja põhjalikult argumenteeritud ja tugevate näidetega varustatud lugu, siis lugege mu järjekordset kolumni Jooks ajakirja värkses numbris. Sellele on viide ka kohe ajakirja kaanel!

 
At 11:41, Anonymous Anonüümne said...

11:35 tabab juba palju teravamalt. See on tõele juba väga lähedal. Seega ikkagi võit, partnerite seas tähelepanu ja läbilöögi võitmine. Ja juhul kui ei suudeta lõpetada siis järelikult ei saada sihtmärkidelt tähelepanu piisavalt palju. Seega naised olge lahkemad tähelepanu jagamisega ja siis ei pea mehed ennast dopinguga nikastama, et vältida ahistamise süüdistusi.

 
At 11:47, Anonymous Anonüümne said...

Priidul on aga probleem lugude kirjutamisel kalduda rahateenimise rattasse. Võtab meelevaldsed ettesöödetud näited ja üldistab süüdimatult suvalises suunas. Ega temalt teaduslikku käsitlust ei maksagi oodata. Tal on vaja Moabi reisiks raha jälle kokku riisuda. Eks meie ajakirjandus ongi üks omas mullis eneseimetlemine ja pööblile ümmarguse jutu puhumine, mida vürtsitatakse sisuturunduse promoga.

 
At 12:35, Blogger Priit Pullerits said...

No te olete ikka lubamatult ülekohtune, 11:47. Kas te mu laupäevast produktsiooni tõepoolest ei vaadanud?

 
At 13:10, Anonymous Anonüümne said...

Vaatasin laupäevast Taavi juttu ja tegu oli ikka tarbetu vahuga, kus toimus PR agentuuride sisuturundamine.
11:47

 
At 10:18, Blogger raybanoutlet001 said...

cheap jordan shoes
cheap mlb jerseys
coach outlet
ralph lauren outlet
nike blazer pas cher
raiders jerseys
jordan 4
coach outlet
fitflops sale
polo ralph lauren

 
At 04:08, Blogger adidas nmd said...

cheap ray bans
moncler jackets
nike air max
bruberry sale
coach outlet
nhl jerseys
uggs outlet
nike trainers shoes
raiders jerseys
coach outlet

 
At 02:40, Blogger furnitureswrry said...

شركة تنظيف الشقق بعنيزة
شركة تنظيف بعنيزة
 شركة رش مبيدات بعنيزة
شركة مكافحة حمام بعنيزة
 شركة شراء أثاث مستعمل بعنيزة
شركة نقل أثاث بعنيزة
شركة عزل خزانات بعنيزة
شركة عزل حراري بعنيزة

 
At 09:26, Blogger Unknown said...

carolina panthers jersey
coach outlet
nike factory outlet
cheap ray ban sunglasses
michael kors uk
los angeles lakers jerseys
true religion jeans
polo ralph lauren
cheap jordans
cheap nba jerseys

 

Postita kommentaar

<< Esileht