kolmapäev, mai 04, 2016

Pullerits: Mida üllatavat paljastab uus rattaajakiri Taaramäe kohta?

Pärast nädalavahetuse teist rattasõitu, kui Steve Astok olid vedanud vastutuules lausa 40 km/h – hull mees! – ja kolmas, teeveerelt sappa korjatud tüüp märkamatult saba pealt ära vajus, teatas mu Endomondo, mida olen kasutanud alates talvest: «You have just hit a new PB by cycling 50 kilometers in 1:25.23.» Mitte et see mingi märkimisväärne aeg oleks, ja mitte, et see mind huvitaks. Nagu ütleb seesuguste trenniandmete kohta ka Rein Taaramäe (fotol ülal paremal) usutluses Rene Mandrile, mille avaldas sel nädalal müügile jõudnud ajakiri Ma Olen Jalgrattur («Rein Taaramäe vahetab oma rattal käike wifi abil»): «Tundub rumal, kui keegi ütleks ette, et tee nüüd 400 vatti lõiku kümme minutit. Äkki sellel treeningupäeval oled kümme protsenti nõrgem või tugevam, enesetunne ei võimalda või just laseks sõita enamaga kui 400 vatti.»

Ai sa mait, mulle meeldis see, mida Taaramäe rääkis Mandri vahendusel Eesti uue rattaajakirja avanumbri (fotol vasakul) lugejaile! Ma tundsin seal palju ära sellist, millele samuti kaasa kiidan. Olen ju isegi läbi aastate rääkinud, et minge oma täpsete plaanidega kus see ja teine – mingi teise inimese (treeneri) mitu nädalat ette koostatud plaan ei saa kuidagi teada ega arvestada, mis seisus oled sa näiteks kaheksa päeva pärast, kas oled hästi puhanud ja terve, kas oled üldse seal, kus saab sõita 400 vatti lõiku kümme minutit või oled hoopis Tallinnas uuriva ajakirjanduse seminaril, nagu olin selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval (seepärast ka vaikus siin blogis).

Aga mida rohkem ma Taaramäe vägagi rattaspetsiifilist usutlust ajakirjas Ma Olen Jalgrattur lugesin, seda rohkem süda sees rõkkas – olen õigel teel! Taaramäe: «Seega üritan treeningutsoone rohkem ise tunnetada, et mida saaks ja mida mitte ning kuidas teha.» See ju samuti minu jutt: ärge saage pulsikella orjadeks, vaid tunnetage ise oma organismi! Seda olen vähemalt kuus, kui mitte seitse aastat raiunud. Nüüd sain sellele lõpuks ametliku kinnituse mehelt, kelle rattaajakirjanik Ivar Jurtšenko on paigutanud Ma Olen Jalgrattur ajakirjas avaldatud Eesti kõigi aegade mitmepäevasõitjate esiviisikus Tanel Kangerti (fotol ülal paremal), Jaanus Kuuma, Aavo Pikkuusi ja Ants Väravase ees esikohale. (Oletan, et see on Jurtšenko koostatud edetabel, ehkki tema nime selle all ei ole, aga ta on tabeli kõrval oleva loo «Supersõitjad ehk maailma rattaspordi suurimad tähed» autor.)

Kuid sõna taas Taaramäele (fotol vasakul; jätan siin vahele need osad, kus ta räägib üksikasjalikult, millise hammasrataste valikuga kassette kasutab grupisõidust ja temposõidus või kas kasutada jookse Zipp 303 või Zipp 404 – ehk teemad, mis rattafanaatikud kahtlemata pöördesse ajavad, nii et suu vahul ja sülg tilgub). Ta ütleb, et laseb sadula ja asendi Mapei keskuses paika sättida ja rohkem seda ei näpi. Mul täpselt sama: lasin kunagi oma asendi Indrek Rannamal velospordi laboris paika sättida ega ole rohkem seda näppinud. Seega järeldus: õige mees laseb spetsialistidel tegutseda ega hakka ise n-ö tarka panema. Taas selline asi, mida olen aastaid rõhutanud.

Ja siis küsib Mandri, kui paksult Taaramäe (fotol paremal) oma rattale lenksupaela peale keerab. Kahtlemata teema, millest – ja millesarnastest – paljud nn rattapeded võivad tundide kaupa «jahuda». Taaramäe vastus on konkreetne: «Sellega ma oma pead ei vaeva. Nii, kuidas mehaanikud ta peale panevad, nii ta sinna peale ka jääb.» Tuleb tuttav ette? Olen samuti aastaid rääkinud, et ratas on putitamiseks mehaanikuile, mitte sõitjale endale.

Aga Mandri usutlus Taaramäega ajakirjas Ma Olen Jalgrattur läheb veelgi rohkem minule soodsat rada pidi. Mandri uurib, kuidas Taaramäe enne trenni ja võistlusstarti oma ratta üle kontrollib. Taaramäe vastab: «Võidusõidul katsun ikka kummirõhu üle ja kontrollin, et jooksud ilusasti pidurite vahelt läbi jookseks. Trenni minnes peab ainult pudelid peale panema.» Tunnistan, et ka mina ei tee sellest midagi enamat. Kõik see ratta paitamine ja silitamine, mida sajad rattahullud teevad, on Taaramäele, nagu ajakirjast lugeda, võõras teema, ja mulle ka.

Mandri: «Kui tihti sa ise enda ratast pesema pead?»

Taaramäe: «Ma pesen heal juhul paar korda aastas oma treeninguratast, siis, kui kirja enam raamilt ei näe. Mulle on oluline, et masin töötaks, puhtus ei mängi rolli.»

Ja nüüd meenutan Klubi Tartu Maraton pealikku Indrek Kelku, kes küsis mult aasta tagasi Allan Orase korraldatud Kõlleste esimese rattamaratoni stardis: miks mul on ratas pesemata? Vastasin, et vahet pole, et paari kilomeetri pärast on tema pestud ratas samasugune nagu minu oma. Aga kas Kelk oleks sama küsinud ka Taaramäelt? Ja veelgi huvitavam: mida ta kostnuks Taaramäe vastuse peale?

Nüüd siis ehk mõistate, miks Taaramäe mulle (fotol vasakul) instinktiivselt juba aastaid on meeldinud. Ma ei ürita siinkohal end tema kõrvale seada, sest taseme vahe on ikkagi hiiglama suur – sama suur nagu teiegagi, muide, ja võib-olla veelgi suurem –, aga mingil viisil olen tajunud, et oleme teatud asjades samal lainepikkusel. Ja teistsugusel lainepikkusel, kus on enamik teisi.

Aga mõistagi pole 84-leheküljeline uus ajakiri Ma Olen Jalgrattur ainult Taaramäest. Võtsin selle kätte igasuguse eelarvamuse ja ootuseta, pigem kõhklevalt, et kuidas on õnnestunud nüüdisajal niivõrd killustunud rattasport ja rattasõit ühtede kaante vahele panna nii, et see tõsiseid rattahuvilisi kõnetaks (loen end nende hulka kuuluvaks), ja pean möönma, et lugesin seda terve teekonna Tallinnast Tartusse. Alustasin Toomas Kirsipuu 11 nõuandest, kuidas tuleb grupis sõita. Seejärel lugesin Mandri soovitusi, kuidas teha viimane häälestus Tartu rattaralliks, ning Kalle Kirsiaia soovitusi, mida rattal enne võistlust üle vaadata. Need on minu top-3 praktilised lood.

Top-3 olemuslood on järgmised. Esiteks, kuidas Kalju Koch murdis NSV Liidu koondisse ja mis seal edasi sai. Lood vene ajast on alati paras absurdikomöödia, nii ei olnud selle žanri elementidest puudus ka Kochi loos. Teiseks, eestlaste kogemused Rootsi 300 km pikkuselt Vätternrundanilt. Ise küll sellele ei lähe – ei huvita, ausõna –, aga ega see tähenda, et teiste kogemusi ei peaks huviga lugema. Lugesin küll. Ja kolmandaks, Wenna (ta ei taha, nagu loost selgub, et teda nimetataks Priit Kuuseks) kogemused rattagruppide giidina Gruusias. Millele ootaks ajakirja Ma Olen Jalgrattur mõnes sügisnumbris järge, kus näiteks Priit Salumäe Hawaii Expressist kirjutaks ausalt ja ehedalt, kuidas läks eestlaste rattamatk minu lemmikpaika, Moabi kanti Utah’sse (fotol ülal paremal). Nii et eks me siis näe, kui palju ajakirja toimetaja Vahur Kalmre ühe lugeja soove ja huve edaspidi arvestab.
*
Lõpuks sai lahendatud ka minu Moabi seikluse müstilise rahastaja küsimus. Selle tabas ära see, kes jättis eelmise sissekande järele kommentaari kell 22:35. Tänage kõik teda oma uudishimu rahuldamise eest! Poleks tema õiget vastust pakkunud, kobaksite siiamaani pimeduses. Sest isegi Ma Olen jalgrattur ei valgusta teid selles küsimuses.

Foto 1: Rein Taaramäe paar sügist tagasi Tartus Tähtvere spordipargis rattakrossivõistlusel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Ajakirja Ma Olen Jalgrattur esimene number.
Foto 3: Tanel Kangert aprilli lõpus Pärnus. Foto autor: Urmas Luik, Pärnu Postimees / Scanpix
Fotod 4 ja 5: Rein Taaramäe mullu sügisel Tallinnas Nõmmel Eesti meistrivõistlustel cyclocrossis. Fotode autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 6: Rattapesu pärast 2011. aasta Tartu rattamaratoni. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 7: Priit Pullerits Utah's Moabi lähedal Hurrah Passi tipus Chicken Cornersi tee algul, taamal Canyonlandsi rahvuspark. Foto: Priit Pullerits
Foto 8: Priit Pullerits Utah's Moabi lähedal HyMasa rattarajal teel Amasa Backi kõrgendikule. Foto: Priit Pullerits

48 Kommentaarid:

At 12:29, Anonymous Rivo said...

Treener on loll ja tarbetu, aga ajakirjas ilmunud sobiva jutu poole kummardad. Mõistlik.

 
At 13:05, Anonymous Anonüümne said...

Kui keegi veel ei teadnud Pulleritsu seisukohta, et milline on motiveeritud mahus tsiteerimine, siis on nüüd on see teema selge.

 
At 13:21, Anonymous Anonüümne said...

Ma olen pärast selle ajakirja lehitsemist (ootan õhinaga, millal päris läbi lugeda saan) Taaramäe seisukohtadest hoopis teist moodi aru saanud, aga vähemalt ühes asjas olen nõus - Kalmre on hea asjaga maha saanud!

 
At 13:39, Anonymous margus said...

Eks võrdlusi harrastussportlasega on siin väga raske tuua ja meelevaldne Priidu poolt. Ei saa võrrelda näiteks profi sportlase jalgratta hoolitsemist inimesega, kes ise peab reaalselt ostma ja maksma oma velo hoolduse eest. Kui saaks iga aasta uue(d) ratta(d), siis oleks ka päris ükskõik sellest.
Treeneri puudumine võib olla ka üks põhjus, miks Taaramäe vorm ka üles alla käib. Ise sa küll tunned oma keha, kuid et õiged järeldused teha trennidest ja nende seosest tulemustesse, selleks ei pruugi Taaramäel olla piisavalt kogemusi ja järjepidavust. Et teha mingeid järeldusi peab olema võrreldavat materiali. Võrdluste jaoks on vaja järjepidevust ka pisiasjades. Seega ütleks moodsas keeles, et Reinu peenhäälestusse väga ei usu. Enesetunde võib ta heaks saada, kuid hea enesetunne ei taga, et sul on samamoodi head jõunäitajad, lihasvastupidavus, jõuvastupidavus, vomax, jne jne.

 
At 13:43, Anonymous Anonüümne said...

Ma saan aru, et olemaks tõsine fotograafiaharrastaja, pean kindlasti deklareerima: "Ma olen fotograaf!" Samas jalgratas leiutati vähemalt 3 aastat varem kui fotograafia ja seetõttu tundub olevat tõelisele jalgratturile solval kloonida oma ajakirja nimeks laenpealkiri fotograafiast. Tervitame siis nimepanijat eduka crossmarketingi eest. Nagu näha meeldib selline käitumine ka Priidule. Paneb selgelt paika, et kes on ajakirja väljastamise huvigrupid ja ei jäta mitut pidi mõtlemise ruumi. Nüüd jääb vaid küsimus, et kas osaleda või mitte selle ajakirjanike pundi toetamises? Toetamise kasuks räägib see, et sellisel juhul on ajakirjanikel tööd ja leiba asjalike teemadega tegelemiseks ning nad ei kirjuta lehtedesse igasugu läbu. Vastu aga räägib see, et ajakirjad ikka nigu uute vidinate promomise paigaks ja vaevalt sealt saab lugeda stabiilselt 100+ kg sõidumeeste arvamust maast ja rattailmast. Priit võib ju joonduda käilakuju mõttemalli järgi aga keskmine heas vanuses mees kaalub 85 kg ja sellise parameetriga pole mõtet pro-dele mõeldud tekste lugeda.

 
At 13:43, Blogger Vahur Kalmre said...

Aitäh hea sõna eest! Aga see on alles ajakirja Ma Olen Jalgrattur esimene number ... Nii et, kui on midagi arvata esimese numbri kohta ning teha ettepanekuid teise ja kolmanda ja neljanda ... numbri kohta, siis andke aga tuld! Vahur Kalmre

 
At 13:51, Blogger Vahur Kalmre said...

See on nüüd kindlamast kindlam - jalgrattur on ka stabiilselt 100+ kg sõidumees, kel on oma arvamus maast ja rattailmast. Sellepärast ongi ajakirja nimi Ma Olen Jalgrattur, et kõik on selle ajakirja jaoks olulised (harrastajad, profid, matkajad, linnas kulgejaid, hipsterid, rula-poisid, BMX-i sõitjad, rattadisainerid, noored sportlased nagu näiteks Peeter Pung, tõuksipoisid (loe nende lugu!) jne jne jne). Ja selles ajakirjas tuleb alati 6+ suurt fotot.

 
At 14:23, Anonymous Anonüümne said...

Mis sellest ajakirjast,
elu käib rajal ja foorumis

http://velo.clubbers.ee/foorum/viewtopic.php?f=186&t=61015

Kas uus rattaorienteerumise sari on sündinud?


 
At 14:59, Anonymous depannage vitrerie said...

good luck

 
At 17:29, Anonymous Martin, TLÜ spordisemiootika tudeng, Linnar Priimägi seminar said...

Hr Pullerits!

Paar nõuannet teile
1. Lugejaid ei huvita, kus te olite. See, kas olite uuriva ajakirnanduse seminaril, on lugejale savi. Keskenduge olulisele.
2. Kas ostsite "Ma olen jalgratturi"? Laenasite? Hiivasite kolleegi laualt? Selgitage. Lugeja tahab teada.
3. "Aga mida rohkem ma Taaramäe vägagi rattaspetsiifilist usutlust ajakirjas Ma Olen Jalgrattur lugesin..." Ärge eputage võõrsõnadega ja pikkade lausete kokkupanemise oskusega. Rookige see ballast välja. Keegi teine ei pea seda teie eest tegema!
4. "... seda rohkem süda sees rõkkas – olen õigel teel!" Lugejat ei huvita teie emotsioonid, Pullerits.
5. Taaramäe, taaramäe.. Analüüsige uut ajakirja, mitte mõnda tuhmuvat kuulsust. Õpetate ülikoolis ajakirjandust. Teil peaks analüüsivõimet seega olema?
6. Top-3. "Kolm parimat" (EN). "Top 3" (EN). Otsustage lõpuks ära, kas kirjutate eesti või inglise keeles.

 
At 17:34, Anonymous -M said...

Lgp Hr Kalmre

Iga jalgrattur pole Sõidumees. Loodetavasti tuleb see vahe ka Teie ajakirjast välja.

 
At 19:03, Anonymous Anonüümne said...

Juba ülehomsest alates saame põnevusega jälgida, kuidas domestique Kanks ja leader Vader omavahel jälle suurtuuril mõõtu võtavad. Eelmisel korral, 2014 aasta TdF-il, kui võisteldi vastavalt Astana ja Cofidise värvides, edestas Kanks Vaderit kõikidel etappidel, ehk 21:0.

P.S. Hr.Kalmrele aga tuult tiibadesse uue ajakirjaga!

 
At 21:55, Anonymous Anonüümne said...

Taaramäe sai jalad alla alles eelmisel hooajal Astana treenerite käe all.Ennem seda oli mitu aastat enesetunde järgi treenimist ja pidevat põrumist võistlustel.Peale noorena tehtud head tulemust TdF-il oli ju suht palju kehvasid sõite.Praegu on Itaalia tuuril Kangert abimehe rollis ja Taaramäe on siis enese tarkusest head trenni teinud.Seega peaks üldarvestuses päris hea koht tulema-nii esikümne piiril vähemalt.Millegipärast pole aga sellesse sõitjasse usku,pigem teeb Kangert hea tulemuse.

 
At 22:47, Anonymous Anonüümne said...

Kahju..aga mina arvan et Taaramäe sellest august enam välja ei tule kuhu ta kukkus 4 aastat tagasi. Jäänud veel vaid võitleja/ võitja natuur.
Samas on meil õnneks vastu panna 4 aastat stabiilsust Kangerti näol, keda Pullerits juba naljalt ei nimetaks parimaks eestis , sest Tanel pole tema "klubist".
Alustuseks..Priit igamees peab suutma enda ratast ise lahti ja kokku panema. Muidugi võib seda teha paremini hea mehaanik..aga ära ole eit õpi selgeks see milega sa sõidad..ära karda käsi õliseks teha.
Puhas ratas sõidab palju paremini kui kuivanud mudaga plönn.

 
At 23:05, Anonymous Anonüümne said...

http://sport.postimees.ee/3295883/rein-taaramae-voitis-norras-velotuuri

 
At 00:10, Anonymous Anonüümne said...

Kõik targad siin koos. Millise cadensiga peaks maanteel kerimist nüüd alustama?

 
At 00:47, Anonymous M said...

Hea 00:10,
kas te ei lugenud Pulleritsu - heitke kadentsimõõtur maanteekraavi. Te ei vaja seda. Jälgige on keha! Pange tunde järgi, nagu Taaramäe. Kui tunne on hea, pange kõvasti. Kohe väga kõvasti. Nagu torust tuleb. Nii iga päev!
(Kangertit nii teist ei saa, kuid oma blogis või sõpradega saunas olete nii kõva mees).

 
At 01:58, Anonymous Anonüümne said...

H Pullerits,
Teie kiitev arvustus Ma Olen Jalgrattur kohta - ajakiri oli teil ikka R-kioskist ostetud ja oma taskust makstud? Kiitvad kommentaarid ja V.Kalmre nagu viis kopikat kohe platsis. Lugejates tekivad igasugu mõtted...

 
At 09:57, Anonymous Anonüümne said...


Igatsugu tehnilised abividinad on ju päris huvitavad, muutudes huvitavaks isegi käesoleva blogi autorile - eks kõik arenevad samas ei saa neid tõesti liigselt kanoniseerida.
Kas käia Sahara kõrbes, Himaalaja mägedes, L-Ameerika džunglis või Moabi liivahunnikutes matkal see on maitse asi ja kui meeldib siis kasvõi igal aastal ja nii kümme aastat järjest. Teistel on valida kas lugeda või vahetada kanalit.
Hull jutt on aga ratta kui töövahendi korrashoiust. Kui see nüüd hanitamine ei ole siis oli see lihtsalt rumal jutt. Siinkirjutatu põhjal pole Taaramäe ses osas küll miski mõõdupuu, pigem eeskujuna uue põlvkonna siidikäte kasvataja, kes (utreeritult) ilmselt laseb kodus lambipirni läbipõlemise ka elektrifirmal tuvastada ning seejärel laseb ka pirni äravahetada. Tegelikult on Lääne Euroopa selliseid täis.
Et küsimus on aja otstarbekas kasutamises - võib ju olla aga kust tekivad kogemused? Kui mehhaanikut pole võtta, mis siis saab?
Porise ja kasimata rattaga kaassõitja (eriti maanteel) on sama nilbe nii nagu pesemata riietega trenni- või võistluskaaslane. Treeningul õnneks on võimalik maha jääda ja valida teine trajektoor või kui jaksu on siis lihtsalt üritada eest ära sõita (vastutuule otsal).
Eelnev muidugi pretendeeri absoluutsele tõele ja ei välista võimalust leida kusagilt mõni autoriteet kellele vastupidisega toetuda.
Terv. Tom

 
At 11:02, Blogger Priit Pullerits said...

22:47, ah et Taaramäe on augus ja pidevalt? Aga kes võitis eelmine aasta Eesti ratturitest tuure? Kas see mitte Taaramäe ei olnud? Ja kui te nüüd ütlete vastu, et näe, keegi aitas teda selles, siis sellega näitate ainult oma võhiklust - rattasõidus võidetaksegi tuure meeskonna abiga (Nibali, Froome jne).

Kuid mis sellest veelgi hullem - te viitate, nagu ma ei saaks ise ratast lahti ja kokku pandud. No tule, taevas, appi, mida selliste alusetute väidete esitajaga küll peale hakata?! Ma kirjutasin kolm nädalat pikalt, kuidas ma sain Moabis ise kõigega hakkama, aga te räägite siin, nagu oleks te Kuu pealt kukkunud. Jätke siis meelde:
- ma sain ise hakkama sellega, et panin tükkideks võetud ja pappkasti pakitud ratta Moabis ise kokku ning sõitsin sellega edukalt 16 päeva ühtejutti;
- ma sain hakkama sellega, et vahetasin ise esijooksu sisekummi ning pange tähele, tegin ka kindlaks, kus oli välikummi (jah, kõigile: olen Eesti proffidelt järele küsinud, rehvi võib ka kummiks nimetada, nii et ärge targutage ja olge peps) sisse tulnud kaktuse imepeen okas ning koukisin selle sealt välja, kuigi see oli peaaegu nähtamatu, vaid sõrmega kergelt tunnetatav, ning vahetatud kumm pidas ilusasti edaspidi vastu;
- ma sain hakkama ka sellega, et võtsin ratta Moabis lõpuks osadeks, pakkisin need osad kokku ja paigutasin rattakasti, kuhu lisasin vahele ka muud träni, ning panin selle kasti nii kõvasti teibiga kinni, et hoolimata viie lennumeeskonna katsetest - rääkimata TSA inspektoritest - see tükkideks võtta ei läinud see neil mitte korda;
- ja kui ratas jõudis Eestisse, panin selle kodus ise ka taas kokku.

Nüüd, 22:47 nimetu, minge ja mõelge omaette, miks te olete nii halb inimene, et teiste kohta anonüümselt laimu levitate.

 
At 12:23, Anonymous Anonüümne said...

Palun esitage tõendus, et TSA inspektorid üritasid kasti tükkkideks võtta või mõelge järele, miks te teiste kohta laimu levitate.

 
At 12:33, Blogger Priit Pullerits said...

Kui LA-sse, et lennata edasi LVsse, suunati mind rattakastiga kohe spets kohta, kus küsisin, kas see on selleks, et seda on vaja inspekteerida. Jah, sain vastuseks. Pärast oligi kastis leheke, mil oli kirjas, et selle sisu on inspekteeritud. Eks nad kuidagi selle sisule ligi pidid pääsema. Tean juhtumitest, kus kohvrite lukke on ka lahti murtud, et kohvri sisu uurida. Tagasiteel oli sama, siis oli isegi tõmmatud ümber kasti hulk kleepsilte, et sisu on inspekteeritud, kast oli ka üksjagu kõvasti kannatada saanud, eks osalt ka transpordist, aga tänu minu heale kleepetööle püsis ilusasti ühes tükis ja miskit sealt kadunud polnud.
Olen seisukohal, et inspekteerima peabki, ja kui vaja, siis ka kasti või kohvri lahti lammutama, sest ohutus ennekõike. Samuti ei kuulu ma nende hulka, kes kiruvad pikki turvajärjekordi ja ääretult üksikasjalikku turvakontrolli. Mind teeks rahutuks pigem see, kui kontroll oleks lõtv ja pealiskaudne ja kiire.

Ja muuseas: selle kohta, et kedagi on laimatud, saab kaebuse esitada ainult see, keda on laimatud, sest ainult tema saab ära tunda, kas tegemist võiks olla laimuga. Nii et tegelikult ei vääriks te lauseke, 12:23, mu vastustki, kuid et selle andsin, näitab see minu piiritut lahkust ja vastutulelikkust teiesuguste suhtes.

 
At 13:23, Blogger Vahur Kalmre said...

Ahjaa, blogi sissekanne rääkis ka uuest rattaajakirjast ... Ja mitte ainult sellest, kust kurat Priit selle ajakirjanumbri ikka hankis.

 
At 13:31, Anonymous Anonüümne said...

22:47 Vastab
Ja ometi teete blogi sissekande et õige mees ei peaks ise ratast putitama. Samas kommentaariumis äplete sellega kuidas pildi järgi ratta lahti / kokku pakite. Mis teil viga on? Võtke juba seisukoht kas ratta putitamine on in või out.
Eelmine aasta Taaramäe kevadine välgatus, mis oli vägev ja sügisene Norra. See pole see Taaramäe kes Dauphinel ja Tour de Francel 6 parima mägironijaga eest läks ..4 aastat tagasi. Muutnud spetsialiteeti rohkem ühepäeva sõitude meheks- Kevadine klassikute hooaeg just lõppes vaatame Taaramäe kohti protokollides.
Ja näited kuis te Taaramäega sarnaneta mõtlemiselt rattapesu jm. valdkonnas...mis see teile annab? Kui näiteks mulle ja Taaramäele ei maitse muna, kas see teeb mind õigemaks/ paremaks rattameheks? Nonsenss.
Kui mina küsisn eesti profilt küsisin kas kumm või rehv..ütles ta vaid klišee et kummi kasutad sa ühe teise asja peal kui litsimajas käid.
Pole plaaniski norida. Siin me aga oleme. Teie tahate et teie blogi loetakse, samas intrigeerite vahenditega ja teemadega nii et peab "vastu hambaid" tulema. Kolmanda etapina nimetate meisuguseid lumpeniteks/ saastadeks/ memmekateks/ ananüümseteks argpüksideks. Midagi ei muutu.
Järgmine kahe päevaga tulete uue intriigiga välja. Kui kedagi ei huvita kes teie reisi Moabisse kinni maksis, siis töötate edasi.
Proovin ikka mitte vastata aga reageerida. Kuid kui väiklus ja pinnapealsus üle keeb ei saa suud kinni pidada. Vabandust.

 
At 14:30, Anonymous Anonüümne said...

Aga eelmine, sa oledki ju anonüümne argpüks! Sa paneks muidu oma pikkadele "vastu hambaid" tiraadidele ikka nime ka juurde. Vähemalt on Priit selles mõttes aumees, et kui kedagi kritiseerib, siis alati oma nime alt. See on miskit säärast, milleni siin peaaegu keegi ei küüni. (Ma kah mitte. Aga see ei tähenda, et mul antud juhul 100 proset õigus poleks.)

 
At 14:42, Anonymous Anonüümne said...

Priit, mõned olulised tähelepanekud -
1) Taaramäele ei maksta raha tehnohoolduse, vaid sõidu eest. Tal on meeskond, kes saab raha ratta korrashoiu eest, mitte sõitmise eest ... Tavainimene maksab nii sõitmise eest (ostab ratta) kui ka poes hoolduse eest. Meie palgad on oluliselt väiksemad kui Taaramäel ja teenust sisseosta ei jaksa.
2) Kui Taaramäel midagi trennis juhtub, siis helistab takso järele (on ise kirjeldanud). Kui juhtub tehnikaga võistlusel, siis antakse katuselt uus ratas. Meil teeääres varurattaid ei ole ja kojusõiduks/-jõudmiseks tuleb ise näpud mustaks teha.
3) Keha tunde järgi võib ja saab tipptasemel treenida ainult see, kes on ennem piisavalt treeninud HEA TREENERI juhendamisel ja on oma keha tundma õppinud.

PS. Viktoriiniküsimus Priidule - Kui tehnika ei ole oluline ja seda ei kasutata, siis kuidas on osanud Taaramäe teavitad oma blogis distantse, kiirusi, pulssi ja võimsusnäitajaid ? Aee ...

 
At 15:24, Anonymous Anonüümne said...

Priit kustutab oma nime all kustutades ebasobivad kommentaarid lihtsalt ära.

 
At 15:35, Blogger Priit Pullerits said...

...Pole ma siin sedapuhkses kommentaariumis ühtegi kommentaari kustutanud, nii et kogu te õelus ja kurjus ja rumalus paistab kõigile kätte ja jääb siia igaveseks üles, sest ise te oma lollusi siin ju kustutada ei saa - eheheee!

Lp 14:42:
1) mulle ka ei maksta tehnohoolduse eest ja sõidu eest enamasti raha ei küsita.
2) kui mul midagi trennis juhtub, ei pea isegi taksot tellima - teate küll ju, eks, kellele helistan.
3) kuna ma ei treeni tipptasemel, ei ole mul vaja ka eelnevat tipptreeneri käe all treenimise kogemust.
PS: arvan, et eks ta kompuutri pealt vaatab. Mul on ka kompuuter ja viimasel ajal isegi Endomondo. Aga ei kompuuter ega Endomondo ole aidanud mul kiirust arendada. Või ei oska ma neid ikka piisavalt hästi kasutada?

Igatahes tänu teile diskussiooni edendamise eest.

 
At 16:00, Anonymous Anonüümne said...

Mis ajast asjalik kriitika lollus on?

 
At 17:02, Blogger Priit Pullerits said...

Vaadake, kriitikal ja kriitikal on ikka vahe ka sees. See, mida siin enamik teeb, ei ole kriitika, vaid lahmimine. No kuidas saab olla kriitika see, kui mingi tüüp väidab, et ma ei saa ise ratta lahtivõtmise ja kokkupanemisega hakkama? Ja see on vaid üks, viimatine grand fopaa, mida te siin anonüümse kollektiivse "ajuna" olete käiku paisanud. Selliseid lahmimisi ja alusetuid prõõkamisi tekitate siin massiliselt ja pidevalt. Räägin siin teist kõigist mitmuses ja vahet tegemata seepärast, et kuni te ennast ei identifitseeri, ei eristu te keegi kuidagi anonüümseist sõnavõtjaist, keda siin on lademes. Olete üks sellest massist.

 
At 21:01, Anonymous Vello, Järvamaa said...

Kilba ka, mehed.

Kelle kohta on üks teine eesti kirjanik ütelnud: "pärsia-dadžiki päritoluga lontrus, tõi eesti kirjandusse allakäigu ja ökitamise"? Kes on see Eesti kirjanik?

 
At 21:16, Anonymous Martin said...

V.a hr Vahur Kalmre,

On palju olulisemaid teemasid, mille käsitluse järele jalgrattaharrastajad janunevad, kuid mida mida Pulleritsu spordiblogist ega ka kusagilt mujalt ei leia. Jõudu ja edu uuele ajakirjale!

Teemasid:
1) Kas ratturid on edukamad kui jooksjad? Millegipärast on nii, et kui harrastussportlastelt uurida, mis ameteid mehed ka peavad, tulevad rattasõitjate seast vastused juhatuse esimees, nõukogu liige, kantsler, minister jne. Jooksjate tase piirdub süsteemiadministraatori, hooldusinseneri, müügimehe, vm hea spetsialistiga. Millest see tuleb? Kas tõesti mõjutab harrastatav spordiala mehe karjäärialast edukust? Ma Olen Jalgrattur piilub rattaharrastajate visiitkaarditaskutesse ja püüab selgust saada.
2) Tallinnas Pärnu mnt piirkonnas on juba viis rattakauplust: Velopluss, Hawaii Ekspress, Järve Keskuse Rademar, A & T Sport Järve, avatav Pro-Shop. Ma Olen Jalgrattur uurib, millist rattapoodi esimeses järjekorras külastada.
3) Paul Fournel, "Need for the Bike"; Joel Frieli "The Cyclist-s Training Bible" või mõni muu? Ma Olen Jalgrattur püüab välja selgitada, milliseid raamatud peaks iga alustav rattahuviline lugema.

 
At 21:57, Anonymous Kilvamees said...

Vellole.
See peaks olema Kivisildniku arusaam Eesti ühest kõvemast naljatekstimeistrist Priit Aimlast.

 
At 22:12, Anonymous Filoloog Mirjam said...

Õhtust keeleõpet.
Tadžikk, tadžiki, tadžikki,
pl tadžikid.

Hoidkem emakeelt, siiski!

 
At 22:47, Anonymous Kuidas tundub? said...

Anonüümikud küll, aga sisuliselt mitte objektid, kui seda massi kirjeldada. Massi ei saa kirjeldada mittelugupidavalt. Pullerits Tartust või Pullerits Bookmarkidest - Sport-Blogid -...?

 
At 22:50, Anonymous Vello said...

Nii see on, 21:57!
Kivisildnik, kodanikunimega Sven Sildnik on muide kirjutanud ka:

(:)VEEL ÜKS HULLUMEELNE TEOORIA
täna hommikul
telekat vaadates
tuli mulle pähe üks
täiesti hullumeelne idee
aga võib-olla tõesti on
ajakirjanikud intelligentsed
olendid kes püüavad meiega
ühendust võtta ning
edastavad mingit sõnumit
mina sellist jama muidugi
ei usu aga lihtsalt hommikul
telekat vaadates tuli pähe

 
At 00:16, Anonymous Anonüümne said...

Giro algusetappe Hollandis tasub peljata, möödunud TdF kurnas sarnase algusega Taaramäe ja vist ka Nibali ära, muidugi, siis oli Vaderil ülesanded teised. Nüüd peaks Katjuša kaitsma ju Zakarini ja Vaderi possat, aga näis. Kanksil ei saa lihtsam olema. Ilmselt säästetakse siiski teda ka peale Nibali ja Fuglsangi, et küljetuulega võidelda. Igal juhul tuleb proloogil meie meestel kopsud ribadeks sõita.

Hoopis teine aspekt on aga see, miks peaksime Vaderile kui Vene sõjatööstuse satsi liikmele kaasa elama. Palju siin ikka Vähja Tiidu fänne on, kes 500 milkut sõpradega Sillamäele mattis, et Vene majanduslikku mõju kasvatada, või miks tubli pankur Neivelt Peterburgi panga alternatiivide seast valis?! Isegi Pullerits viilis Nõukogude armee kordusõppustest kõrvale, nõnda kohusetundlik mees kui ta ka on.

 
At 08:35, Anonymous Anonüümne said...

to Mirjam

Olgem siiski põhimõttekindlad-kui tänapäevaste laps-viluloogide pika pingutuse tulemusel ei või näiteks Keeniat ja selle elanikke enam harjumuspärasel kombel nimetada siis tehkem nii ka nüüd-ehk:
Todžikiston, todžikk, jne :)

 
At 11:55, Blogger Priit Pullerits said...

00:16 sõnavõtt on küll huvitav, aga sisult absoluutselt väärtusetu. Et miks? Sest see on n-ö sulepeast imetud spekulatsioon. Ei tema ega keegi teine tea tegelikke asjaolusid.
Mis ei tähenda, et seesuguste spekulatsioonide esitamine oleks kurjast. Ei, seda mitte. Aga tõsiselt neid võtta ka ei maksa.

 
At 12:21, Blogger Priit Pullerits said...

Leidsin Klubi Tartu Maraton ühe uue ürituste video - vaadake, kas teie olete sel peal! Mina olen, 1.38 peal.
https://drive.google.com/drive/folders/0B-8RHFCLu1dkS3JLT2FnMlRRdXM

 
At 12:54, Anonymous Anonüümne said...

Urmas Somelaril on õigus kui PP näitel rääkida inimese õppimisvõime kadumisest pärast 45 eluaastat. Ikka paneb Priit siia kommentaari linki ilma linkimise võimaluseta. Kas on raske õppida kasutama HTML-i märgendit "a"?

 
At 12:59, Anonymous Anonüümne said...

Ja üleüldse on viisakas ikka pann link konkreetsele tekstis viidatavle videole mitte kataloogile.

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

12:54 tervitage vaset Somelaari, 23.05 kukub tal endal sama mõõtepulga järgi "õppimisvõime".

Inimese kuulmisvõime hakkab kah 20ndates esimeses pooles teaduslike uuringute järgi selgelt kaduma, tulge taevas appi, kui te julgete 30ndates või vanema inimesega midagi audiovokaalsel teel ajada.

 
At 14:08, Anonymous Risto M. said...

Citius, altius, fortius


http://majandus24.postimees.ee/3683649/soorumaa-tahab-oma-kahjumis-firmat-eok-peasponsoriks

 
At 14:53, Anonymous Anonüümne said...

Kas Postimehes on kõik õppimisvõimetud üle 45-aastased Ristod?

 
At 15:35, Blogger Vahur Kalmre said...

Aitäh 21:16-le ideede eest rattaajakirja. Iga idee on vahva, sest niimoodi koos saamegi teha head ajakirja. Vastastiku kakeldes äkki ka, nagu annab aimu siinne blogisõnavahetus. Polegi hulk aega niisugusesse andmisse sattunud ...

 
At 16:09, Anonymous Anonüümne said...

Kangert on teinud hea alguse Girol. Taaramäe ka esimeses pooles.

 
At 08:00, Blogger mrg said...

Mina, kellele ei meeldi ka oma ratast lakkuda, olen korduvalt Reinult küsinud miks ta oma ratast ei pese :), selles pole ju midagi imelikku kui ratast ei pesta (peaasi, et kett puhas oleks :):). Ka oma autot pesen ma äärmisel vajadusel. Need on töövahendid ja kasutamiseks. Sellises küsimuses pole midagi halba!

 

Postita kommentaar

<< Esileht