esmaspäev, juuni 02, 2014

Pullerits: Kuidas ma tegin rattarallil elu sõidu?

Pühapäeva hommikul, vaevalt kaks tundi enne Tartu rattaralli starti, kui jalustasin maja ees kääbusšnautseriga, peatus minu ees Volvo maastur. Sellest väljusid kaks meest.

«Dopingukontroll,» ütles üks neist. Ja siis võtsid nad oma aparaadid välja.

«Palun väga, mul pole midagi karta,» vastasin.

Kell kolmveerand üheksa alustasin soojendussõitu. Kokku 32 minutiga ligi 15 km. Nii pikka soojendust polnud eales teinud. Aga ilma oli ka jahe. Eesti tippsõitjad Caspar Austa ja Allan Oras olid päev varem Tartu GP ajal mulle südamele pannud, et soojendus oleks korralik – Riia mäe tõusu ründamiseks ikka piisav.

Läksin, nagu ikka, esimeste seas stardialasse ja panin ratta oma grupi 201-300 esiritta. Pole mõtet ühtki meetrit lihtsalt ära anda. Siis vaagisin, mida selga jätta. Kompressioonsukad võtsin ära. Nägin soojenduse ajal, et enamik sõidab paljaste säärtega. Siiski jätsin rattasärgi alla Odlo pikkade käistega higisärgi.

Stardist paremalt kohe hooga minema. Paremalt seepärast, et saaks esimest pööret suurema trajektoori ja hooga võtta. Riia mäe tõusul ootan, kunas läheb raskeks. Saan seal vasakusse serva. Raskeks ei lähe. Ega lähegi. Ohoo! Egas muud kui üleval tempo üles. Esimesed, paistab, et ei ole põrmugi eest saanud. Kõik liiguvad ühtse suure massina, kiirus tiksub 50 km/h ligi.

Lõunakeskuse ringteelt maha – nonii, grupp hakkab pikemaks venima. Järsku märkan, et osad võtavad järgmist, Aardla ringteed vasakult. Mõtlen pool sekundit ja sööstan tollesse rivvi. Teine ringtee saab võetud täishooga ja küllap pääsen ettepoole. Variku viadukti tõusu alustades vaatan: spiomeeter näitab 52 km/h. Tõusu lõpus vaatan uuesti: 47 km/h.

Kui lõpeb hea, laudsile asfalt, ja tee aheneb, kostab eespoolt röökimist. «Kukkumine!» kaigub üle grupi. Kraban pidureid. Saan pool meetrit enne, kui maaslamajale sisse sõidaks, hoo kinni. Panen parema jala maha. Kardan, et kohe-kohe rammib keegi mulle tagant selga. Olen instinktiivselt pauguks valmis. Keegi sõidabki mulle oma esijooksuga säärde. Õnneks mitte valusalt. Manööverdan kukkunuist ruttu mööda, istun taas sadulasse ning võtan hoo üles. Peagrupp ju vaja kinni püüda. Ise mõtlen: pagan küll, kas sinna kukkumisse lõppeski mu nii üllatavalt hästi alanud sõit?

Tagant tuleb Haanja Rattaklubi mees Olavi Mõts (nr 96), kõva temposõitja. Ja veel paar hakkajat. Nii saame pärast Tõrvandi ristmikku peagrupi uuesti kätte. Läks õnneks!

Tatra oruni ei juhtu midagi. Paar korda vajutatakse eespool küll teravalt pidureile, nii et kärsahaisu on tunda, ent need on kerged ehmatused. Otepää suunda ära keerates mõtlen, kas nüüd läheb lõpuks tõusudel armutuks kihutamiseks ja esimesed vajutavad gaasi valusalt põhja. Ei, hoopis vastupidi. Nn karjalauda tõus saab võetud peaaegu vaevatult. Siis, viimasel tõusulõigul, kukub tempo sootuks alla. Vaatan: 27 km/h. Kiikan end sadulast kergitades ettepoole, mis toimub. Näen, et mäe otsas paistab mäefiniši märk. Selge, küllap passivad esimesed omavahel, kes mäefinišit läheb ründama.

Pärast Pangodit hakkab suur grupp taas kiirust koguma. Spidomeeter näitab pidevalt üle 50 km/h. Kuid raske ei ole. Tuleb olla vaid hoolas ja tähelepanelik. Pigem tunnen, et vajadusel võiksin juurdegi panna. Mahajäämise kartust küll ei ole. Kuid millalgi peavad esimesed tõsisema rünnaku ette võtma, sest peagrupp on ju hiiglaslik, vähemalt 200 meest (ja ehk ka kuskil mõni naine). Aga kus?

Oletan, et Otepääle viival tõusul. Seepärast sean end grupi servas vasakule, sest seal paistab rohkem ruumi. Ometi ei juhtu midagi fataalset. Võtan raske tõusu lausa istudes. Veidi ärevaks teevad Otepää pöörded, sest seal muutub rada kitsaks ning kiirus kukub hirmus aeglaseks. Aga niipea, kui kurvid selja taga, tõusen sadulast ja kiirendan ettepoole. Pärast Tehvandi staadionist möödumist olen jälle kindlalt peagrupis.

Otepää kõrgustikul hakkavad esimesed tuntavalt otsustavamalt vunkima ja littima. Paaril korral näen, et enam-vähem laugetel lõikudel tõuseb kiirus koguni üle 60 km/h. Olavi Mõts oli vaadanud pärast esimest sõidutundi oma rattakompuutrit: keskmine kiirus ligi 48 km/h.

Poole maani, Restuni, sinnani, kus on tagasipööre, on kõik kontrolli all. Aga nüüd algab pikk lauge tõus ja vastutuul ning grupp võtab tee paremasse serva ja venib pikaks-pikaks ketiks. See on ohtlik, sest kett võib kusagilt katkeda. Aga katkemine tuleb ootamatul põhjusel.

Ühtäkki kostab taas eestpoolt hõige: «Kukkumine!» Kõik krabavad pidureid ja valguvad teele laiali. Kuni jälle ketti ning tempo üles saame, on eesmised vahe sisse käristanud. Ikka korraliku vahe, sadakond meetrit vähemalt. Kilomeetri jagu püüan koos paari mehega päästa, mis päästa annab, ent peagi taipan, et päästa ei anna siiski midagi – sedapuhku on rong läinud. Ja peagi lõpeb ka mahajäänute jaks. Tuleb leppida saatusega. Ja hakata moodustama uut gruppi.

Kuna olin püüdnud ees kõvasti peagruppi püüda, lasen nüüd teistel tööd teha ja võtan rahulikult koha sisse tagapool. Sihvale jõuan uues grupis umbes kahekümnendana. Üritan aru saada, kui tugev me grupp on ning kes on seal võimalikud tegijad. Et hoida kõvemate ligi ja vältida veelkordset mahajäämist.

Pühajärve rollerirajal hakkan positsiooni paremaks sättima. Tean, et seal ootab karm, järsk tõus. Sinna ei tohi minna kõige ees, sest siis tullakse tagant hooga mööda. Ja sinna ei tohi minna ka kõige taga, sest siis võidki jääda maha.

Saan järsust tõusust üllatavalt kergelt üles; eest ei pea isegi väiksele hammasrattale vahetama. Jõuan üleval veel kiirustki lisada ja lähen uljalt laskumisse, sest tunnen rada, ja pääsen rivis 7.-8. positsioonile. Hoiame hanereas kiirust. Loodan, et ehk õnnestub osa grupi liikmeid maha raputada. Kiirpilk üle õla näitab, et paljud püsivad siiski kannul.

Otepää aedlinna tõusu võtan jõudu säästvalt, sest kilomeetri pärast ootab raske ja järsk tõus Otepääle, mis on varasematel aastatel mulle mitmel korral kriitilisi hetki tekitanud. Seekord saan sealt poolmängeldes esimeste seas üles ning jõuan läbi Otepää sõites eesmiste tuules koguni rahulikult kiirust koguda. Püsin kindlalt esikümnes. Ja jaksan Palupera peale keerates kohta veelgi parandada.

Tunne on hämmastavalt mõnus ja kerge, enesekindelgi. Esimesel tõusul pärast Otepääd lähen grupis peaaegu kõigist mööda ning järgneval laskumisel haaran koguni liidrikoha. Kõrvalt paistab, et veel paar meest, näiteks Peip Reedi (nr 103) ja Andres Kulbin (nr 263) Pelotoni klubist, on täis otsustavust midagi ära teha.

Reedi korraldabki karusselli. Mulle jääb mulje, nagu tahaks ta paar kaaslasega ülejäänuil eest sõita. Aga pärast oma vedamiskorda saan aru, et karusselli mehed on minust märksa kõvemad sikutajad. Ütlen neile otse ja ausalt, et kuulge, olen teist nõrgem, hoian lihtsalt teie sappa.

Oleks ma söandanud selja taha vaadata, oleksin näinud, et tegelikult istus kogu ülejäänud grupp minu selja taga. Mingit eestmineku lootust polnud.

Pärast Palupera pööret laseb grupp tempo alla. Ühtäkki ei tahta keegi enam innuga tööd teha. Eks üksjagu on süüdi ka vastutuul. Nii pääsen minagi ette. Kohati küünib tempo vaid napilt üle 30 km/h. Küsin kaaslastelt, ega keegi tagantpoolt tulija meid äkki alla neela. Nad välistavad selle võimaluse, väites, et esiteks olime seni liikunud hea kiirusega ning teiseks, vaevalt jälitajad suurema kiirusega sõidavad.

Enne Elvat võtavad grupi liidrid metsa vahel taas kiiruse üles, tõmmates ees rohkem kui 40 km/h-ga. Keegi teadustab, et grupis on ligi 80 meest. Seetõttu kiirendan paaril korral ettepoole. (Pilk lõpuprotokollile näitab hiljem, et vaevalt oli me grupis olulist rohkem kui poolsada sõitjat.)

Peip Reedi oli Hellenurme kandis lubanud, et pärast Elvat hakkab grupp taas korralikult tööle. Mitte just kohe pärast Elvat, nagu selgub, aga pärast Tõraveret küll. Reedi eestvedamisel hakkavad kaheksa-üheksa meest ees karussellitama. Nagu Andres Kulbin pärast vip-telgi söögilaus ees tunnistas, siis eelkõige selleks, et mind maha raputada. Jään karussellist välja, mis tähendab, et pean koos teistega paremal teeservas, valge äärejoone ja kruusa vahel parima võimaliku positsiooni pärast võitlema. Reedi seletab pärast, et selline võitlus on palju kulutavam, kui ees karusselli sõita.

Enne Tartu-poolset Nõo risti, laugelt tõusval reljeefil, lasevad mõned mehed eespool grupi peaga vahe sisse. Märkan seda, tõusen sadulast ja vajutan juurde, ise mõeldes, et ei tohi maha jääda, ei tohi maha jääda, kannata ära. Ent tuul puhub vastu, tee muudkui tõuseb ja ees tehakse karusselli. Mõned mehed väljuvad minu tagant tuulest, üritatavad samuti, ent peagi tõdevad, et karussellimehed on oma tahtmise saanud ja «seljakoti» sisu vähendanud. Oma rumalus... Olin lootnud, et kui seni olid minu ees sõitjad karussellitajatel tuules püsinud, jäävad nad sinna lõpuni. Aga kellelgi sai eespool jaks otsa.

Tõmbame kilomeetri jagu veidi hinge. Siis tuleb vasakult Hannes Veide (nr 58) ja hakkab grupi ees tööle. Kohe rivistuvad viis-kuus meest talle sappa, mina nende hulgas. Kes teab, äkki õnnestub... Proovida igatahes tuleb. Keegi hõikab enne Külitset: «Priit, sinu etteaste!» Võtan oma vahetuse üle ja näen, et liigume eesmistele tõepoolest kõvasti lähemale. Pakuks, et vahe kahaneb vaid 50-70 meetrini.

Aga pärast lennujaama teele pööramist pole enam neid, kes korralikult veaks. Igaüks tegutseb omaette. Ees valitseb ilmselgelt kaootika. Kui õigesti mäletan, siis Mikk Tootsi (nr 61) kiirendab enne raudtee ülesõitu ning üritab üksinda midagi ette võtta – tuul puhub ju pooleldi tagant. Kuna kõik lasevad luuslanki, ajan end samuti sadulast ning spurdin Tootsile järele. Mõne aja pärast liitub minuga Veide. Aga see, tunnistagem, on kõik koordineerimata tõmblemine. Kilomeeter enne lennujaama tõden ja ütlen teistelegi, et ei saa me eesmisi kätte. Kõik nõustuvad.

See tähendab, et edasi ei maksa meeleheitlikult rabada. Võtan Võru maanteel umbes kümnendal positsioonil teiste tuulde. Ainus mure on, et uuel rajalõigul keset teed sätitud punavalgeile torbikuile mitte otsa sõita. Keset teed seatud suurest sinisest valge noolega liiklusmärgist saan napilt, järsu jõnksuga mööda. Pärast seda jääb veel ohtlikumatest kohtadest läbida vangla-kurvi ringtee, seejärel võib hakata lõpukilomeetreiks valmistuma.

Nüüd ei ole vaja rumalalt ja tarbetult lahmida. Püsin grupis teise kümne algul. Jälgin, et ei nihkuks ettepoole. Pole mõtet minna ette tuult murdma ja tempot tegema. Näen, et need, kes seda teevad, peavad kummargile tõmbama. Mõni teeb ees imelikke haake ja saab kohe tagantpoolt kõvahäälselt võtta, et sõitku otse. «Kurat, ainult 20 meest on grupis ja siis oskate ka mingi jama korraldada,» ütleb keegi. Hõikan samuti teistele, et sõitke otse. Kui sellised sõnumid levivad, siis küllap need ka distsiplineerivad.

Finišisirge alguseks enne Zeppelini keskust saan vasakus servas hea, neljanda positsiooni. Hoian ilusti esikolmiku tuulde, nende hulgas on ka Veide. Istun sadulas, veel on vara gaasi põhja vajutada. Loodan, et saan nende kannul turvaliselt ja hea kohaga üle lõpujoone.

Jah, turvaliselt saan küll, aga vähem kui sada meetrit enne lõppu hakkab tagant sõitjaid mööda tuiskama. Ja kui su külje alt tullakse, ega siis ise kõrvale tõmba, et ajaks ka kiirenduseks tagumiku sadulast. Lisaks, tobe ja valus oleks enne lõppu maoli panna. Lõpetan oma grupi keskel. Võtan selle koha, mis mulle jäetakse – 188. Ajaks 3:14.18. Keskmine kiirus 41 km/h. Ent 188. koht tähendab, et lähenesin oluliselt oma parimatele tulemustele Tartu suusamaratonil, mis on 146. ja 155. Nõo teeristis eest pääsenuile kaotab minu punt veidi rohkem kui minutiga. Võitjale koguneb kaotust vaid pisut üle kuraditosina minuti. Võrdlus mullusega: 250. koht ja keskmine kiirus 39,7 km/h. Edasiminekut on.

Mis veel hämmastab? See, et väsimust peaaegu polegi. Poole minutiga on enesetunne täiesti normis. Ühe veepudeli toon puutumatuna finišisse (no milleks ma selle küll lisaraskusena kaasa vedasin?), teises on paar lonksu veel põhjas. Geele ega batoone, kummikomme ega magneesiumiampulle ei tarbinud ühtegi. Väga väheste kuludega sõit. See-eest kiire sõit. Elu parim Tartu rattarallil.
*
Tartu rattaralli kiirülevaate minu sulest leiab tänasest, esmaspäevasest Postimehest. Seal on avaldatud ka täielik lõpuprotokoll.
******
Fins & Things Trail, Sand Flats Recreation Area, Moab, Utah, 24. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Priit Pullerits (keskel kollase kiivriga) Tartu rattaralli stardijoonel. Vasakul Priit Vare, paremal Veiko Artel (nr 239) ja Rain Lond (nr 261). Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits (kollase kiivriga, heledas vormis) ründamas Riia mäe tõusu. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tartu rattaralli peagrupp ründamas Riia mäe tõusu. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Tartu rattaralli peagrupp Pangodil. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 5: Martin Laas (nr 3) veab enne Otepääd jooksikute nelikut. Mehed on atrõõvis. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix 
Foto 6: Paul Lõiv (nr 305) Tartu Velo Klubist, sedapuhku taas katkestajate leeris, nagu Jõgeva rattarallilgi. Mis juhtus? Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix 
Fotod 7-10: Sõitjaid Tartu rattarallil. Vaadake ja otsige, kas olete samuti kaadrisse mahtunud? Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix 
Foto 11: Priit Pullerits Tartu rattaralli algul Riia mäe tõusul. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

71 Kommentaarid:

At 10:37, Anonymous Anonüümne said...

A miks sa käe peal kella kaasas vedasid? Ega see ometi pulsokas olnud?

 
At 10:38, Anonymous Anonüümne said...

"Võtan selle koha, mis mulle jäetakse – 118"

Nii lahkeid rattureid siiski rajal ei olnud. Oma alatuses jätsid nad Teid siiski kohale 188.

 
At 10:41, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 10:38, väga rumal viga tänu teile varases staadiumis parandatud! Jah, õige koht on 188.

Ei, 10:37, see ei ole pulsikell. Ega ma isegi tea, miks see Suunto kell mul käe peal on. Tavaliselt trennis panen käe peale, et aega mõõta, eks siis harjumusest panin ka rattaralli ajaks. Ei vaadanud seda kordagi.

 
At 10:46, Anonymous Anonüümne said...

Tubli,riskides oleks sa eespool pundis lõpetanud,aaga mõned geelid -ampullid oleks tulnud enne sisse võtta.

 
At 10:52, Anonymous Anonüümne said...

Odlo higisärk. Suusamees rattarallil. .)

 
At 11:06, Anonymous Anonüümne said...

Kõva tulemus. Suurema kogemuse ja ka parema õnne korral oleks võinud mõnikümmend kohta veelgi eespool olla, aga see reserv jääb siis järgmisel aastal realiseerimiseks.

 
At 11:28, Anonymous Anonüümne said...

Paul Lõivul on läinud kogu purakas varustusse- gruppi kõige kõrgemad pöiad, kõige aerom kiiver, kalleim Pinarello ja kõige pikemad valged põlvikud. Sõitmise jaoks purakat enam ei jagunud. Varustus on oluline, aga nagu näha siis tulemust see ei paranda.

Margus

 
At 12:24, Blogger Kevo said...

Super tulemus. Ilmselgelt kõva trenni tagajärg ;). Pauliga sai peale Otepää-Sihva teelõiku tiksutud, kui peagrupist maha jäime. Siis tal küll väga väsimuse märke polnud. Endalgi üllatus, et Ta lõpuni ei tulnud.

 
At 12:49, Anonymous Väike Pippin said...

Väga kõvad mehed kõik kes esimese 200 sisse tulemuse said. Vencereemos!

 
At 13:11, Anonymous Must Sõstra Moos said...

Priit on loomulik juht ja liider. Klaasi asemel peaks Priit Tartu linna "jooksma".

 
At 13:18, Anonymous Anonüümne said...

Kolmandal pildil näha olev Cofidise proff käis pühal päeval rajal chillimas?

 
At 13:32, Blogger Andres P said...

Taga otsas chillides oli tegelikult näha kui palju ilmselt tulemuse peale välja läinud mehi rajalt maha keeras, kui näha oli, et soovitud tulemust ei tule. Kõik naeratasid, midagi katki ei tundunud olevat ja ratas veeres. Ilmselt on selles süüdi KTM'i natuke ajast ja arust gruppi jagamise süsteem. Ehk kasulikum on katkestada kui natuke kehvem tulemus teha.

 
At 13:37, Anonymous Anonüümne said...

Tegelt võiks gruppimine toimuda varustuse hinnast lähtudes. Saaks midagigi oma raha eest. Sõita nagunii ei jõua. Custom made rattad kõigepealt. Siis 5 tonnised, siis tonnised, siis Pullerits, siis naise Optimad ja viimaks need Maxima kiivritega sõitjad. Ja lõpuks kaelkirjakud ja tandemid. Kas pole radikaalne ettekas?

 
At 14:02, Anonymous Anonüümne said...

on küll,
kuid igati asjalik

 
At 14:17, Anonymous Anonüümne said...

mis Soonetsiga juhtus. temast sa enam ei kirjutagi?

 
At 16:41, Blogger Priit Pullerits said...

Tal ütles kõht üles pärast pööret Otepää peale, katkestas. Ta oli kaks nädalat metsas sõjas olnud, treeninguisse tekkis pikem lünk.

 
At 17:06, Anonymous Anonüümne said...

Pühapäeval tegi Matteo Rabottini elu sõidu. Enamus teist ilmselt küsib hämmastunult, et kes on see Matteo ja mis elu sõidu ta tegi. Matteo Rabottini nimelt lõpetas pühapäeval Giro d’Italia 17. kohaga. Temast eespool oli vaid ainult 10,7% lõpetajatest. Tartu Rattaralli kontekstis oleks see tähendanud kohta 188. Kuid mis on sellel kõigel pistmist üldse meiega?
Kahtlemata on nii 17. kui 188. koht omamoodi kõvad tulemused, kuid siiski, kas ei ole see märk mitte varjatud lödipükslusest. See, et me lepimegi kohaga teise detsiili alguses ja veel suurustlemegi sellega. Kehvade tulemustega leppimine ja madalate eesmärkide seadmine on lödipükslus. Iga spordimehe ainus eesmärk saab olla vaid võit. Kõik mis on kehvem ja jääb allapoole esikohta ongi kehv tulemus ning läbikukkumine.
Loomulikult tolerantsed inimesed, sealhulgas ka mina, tunnustame ka 188. kohta, isegi kadestame. Kuid kiites 188. koha saanuid peaksin tunnustama ka ju neid kes olid kohtadel 500, 1500 ja ka eelviimast. Nende pingutus ei olnud kindlasti väiksem kui eesotsas olijatel. Pigem vastupidigi.
Nii nagu PP eelmine nädal meile tabavalt näitas on tolerantsus tee lödipükslusesse. Seega, Priit Pullerits, Teie tulemus Tartu Rattarallil ei vääri kiitmist, vaid vastupidi, järgmine kord võtke ennast ometigi käsile ja tehke tulemus mis väärib kiitmist.
Loodetavasti saame järgmine aasta kuulda, et harrastusrattur tõusis poodiumi kõrgeimale astmele, paisates põrmu nii soomlased, lätlased, venelased ja ka kolm osalenud austraalast.

 
At 17:29, Anonymous Anonüümne said...

Mis sõjaõppus see Soonetsil seal metsas oli ja kuidas miks see mehele nii laastavalt mõjus?

 
At 18:52, Anonymous Anonüümne said...

Lõuna mehed käivad juba metsas kaevikuid kaevamas.
Harku mehed?

 
At 18:53, Anonymous Anonüümne said...

Soonets oli siis NATO õppusel Javelin Feast või tan'd seal oli? Päris sõjamees kohe. Me kõik oleksime pidanud seal olema. Lödipüksist gruppetto juhini. Seega mehed, midagi olulist on maha magatud. Häbi. Peab end käsile võtma.

 
At 18:54, Anonymous Anonüümne said...

Priidu jutu illustratsiooniks ka üks valus laks, mis lõppes õnneks raskemate tagajärgedeta.
Kumb on rohkem süüdi, punane või sinine?

http://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/video-ai-kui-valus-kukkumine-tartu-rattarallil.d?id=68794239

 
At 20:58, Anonymous Anonüümne said...

Dr Leho "Püksid maha" Rips? Studiosus medicus?

 
At 21:15, Anonymous Anonüümne said...

See suusamaratoni võrdlus ei päde. Suusa 146 koht on ikka kõva tase, miski grupisõidu koht, peaks siis ikka 50 hulgas olema. See aasta polnud proffe kohal, TMl on maailma 20 paremat pikamaa meest kohal, kui rattas oleks 20 meest protiimidest kogal ja mitte ässad vaid lihtsalt keskmised, siis oleks rattarallil ka teine tempo ja tase. See aasta ei tulnud isegi kontientaaltiimi omaf TRR starti.

 
At 21:32, Anonymous Anonüümne said...

Mehed, kellel Time Trial'ilt tulemus kirjas - nagu Paul Lõiv - võtavad seda "rallit" paraja huumoriga ega hakka äksi täis grupisõitjatega nagu Pullerits võidu punnitama. Ja grupisõidus mingist 188. kohast rääkida on muidugi mõttetus.

 
At 21:54, Anonymous Anonüümne said...

No miks sa, Priit, siis mulle tuulde ei hüpanud kui ma üksi läksin seda Nõo risti juures katkenud ketti kinni sõitma? Ligi kaks kilomeetrit läks, aga kätte sain!
Aimur

 
At 22:06, Anonymous Parave said...

Ärge küsige tobedaid küsimusi. Selle ralli moraalne võitja on PP. Tema vaimne panus ralli õnnestumisse on määratu. Olge tänulikud.

 
At 22:21, Anonymous Taivo said...

Kuigi ma rallil ei käinud, sest elan kaugemal, ja olen ka haige, siis lugu ja kommentaarid annavad mulle toonuse nagu oleks minagi osalenud. Igatahes, nagu parem tunne oleks. Kirjutage aga lisa stiilis "kuidas sai tollele liibuvates kaltsoonides tšainikule ära tehtud".

 
At 22:30, Anonymous Anonüümne said...

Lõpuprotokolli vaadates,kukerpallimees(66) ja külilimees(2538?) jõudsid kenasti finishisse.
Aitäh operaatorile ja peategelastele.

 
At 22:46, Anonymous Anonüümne said...

Priit, sa oled nüüd ametlikult Vändagängster. Suure V-ga!

Tanel

 
At 00:00, Anonymous Anonüümne said...

2538 , kes kukkumise korraldas on Tiit "viskan prügi metsa" Laaneots. Kurb vaadata kuidas täiskasvand idioot pohhuilt kogu taskus oleva prügi laia kaarega metsa saatis. Äkki see kukkumine tuligi karma võlast? Tiit laaneots ilmselt loodab et äkki rainer nõlvak tuleb ja koristab ära.

Priit, kas sa Peip Reedilt küsisid miks ta igal võistlusel karjub ja ropendab ja prügi maha loobib? Äkki oleks sul mõistlik sellele närvihaigele viisakas märkus teha? Sul peaks olema ju piisavalt mune, et trennikaaslane korrale kutsuda? Või ma eksin?

Erik

 
At 00:19, Anonymous Anonüümne said...

Peloton(Lastefond) meestel vist lubatud ...

 
At 09:14, Blogger Priit Pullerits said...

Väga vaiksed olete millegipärast. Milles asi? Et saite suhkamit?

 
At 09:29, Anonymous Anonüümne said...

täpselt,kõigil suud m..........täis,tubli Priit

 
At 09:35, Anonymous Anonüümne said...

Ei Priit. Vaiksed ollakse seepärast, et oodatakse siia kirjutatud küsimustele vastuseid. Aga PP ei viitsi vastata. Tundub, et sisuline vestlus pole oluline. Oluline on klikkide arv.

 
At 09:47, Anonymous Anonüümne said...

Lp. Erik,

ehk täpsustate palun kus ja kuna ma olen prügi maha loopinud? Ise tean, et tühi geelipakk käib sisseharjunud liigutusega taskusse tagasi nii võistlusel kui ka trennis.
Minu keelekasutus/käitumine Jõgeval oli ebaviisakas! Sellekohane etteheide tehti mulle vahetult peale sõitu ja oli õigustatud. Usutavasti olen sellest omad järeldused teinud.
Igal võistlusel!? Ehk olete konkreetsem?

Lugupidamisega
Peip Reedi

 
At 10:00, Anonymous Anonüümne said...

Lgp. Priit Pullerits, lubage Teile esiytada kaks küsimust:
1. Kas Teie ja/või mu maailma jaoks on ka mingi vahe kui lõpetate 89., 188., 458. või 1023. kohal? Kui on vahe, siis miks kardate kukkumist lõpuspurdi heitluses?
2. Jalgrattasport ja suusatamine on tipptasemel teatud kui dopingualad, kus kõigepealt võistlevad omavahel arstid ja seejärel sportlased. Kas peate õigeks neid alasid näidata ka avalik-õiguslikul telekanalil?

 
At 10:03, Anonymous Anonüümne said...

Varsti muutub rattaralli siis temposõiduvõistluseks. I. Kelk räägib TM kodulehel nii: “Aga tegelikult soovime lähiaastatel Tartu Rattarallit veelgi ohutumaks muuta ja seetõttu toome kavva grupistardid, mis tähendab, et korraga läheb rajale väiksem hulk rattureid ja rajal kulgevad grupid on samuti väiksemad”. Kuidas sellesse suhtuda? Äkki peaksime lihtsalt rohkem ka teiste sõitjatega arvestama. Osadele meeldib jah grupis vänderdada ja käed lahti sõita. Eks siis tuleb neid lihtsalt rohkem korrale kutsuda. Oma grupis ühele prügiloopijale öeldi kohe pahasti kui praht metsa lendas. Nohistas kohe vaiksemalt edasi sõita. :)
K

 
At 10:22, Anonymous Anonüümne said...

Suhkamit, suhkamit... ja häbi on meestel.

 
At 10:26, Blogger Priit Pullerits said...

10:00-le.
1. Jah, on vahe, vastavalt 99 kohta, 270 kohta, 565 kohta. Need on suured vahed. Kukkumist kardan seepärast, et käsi, jalgu, pead ja üldse kogu keha ja organismi läheb pärast rattarallit ka muuks, argiseks elutegevuseks vaja, ja need, erinevalt rattaosadest, ei ole asendatavad võrdväärsete osadega.
2. Jah. Küll tuleks oluliselt kärpida jalgpalli näitamist, alustada võiks nende Eesti-siseste pusimiste ülekannete lõpetamisest. Ja selle arvelt panustada näiteks paremate ja sisukamate ülekannete ja reportaažide tegemisse nendest üritustest, kus on tõepoolest rohkelt Eesti rahvast koos, nagu näiteks nädalalõpu rattaüritused Tartus, millest eile ETV2-s rääkiv saade lausa karjus suurema ressursivajaduse järele.

 
At 11:09, Anonymous Anonüümne said...

Peale edutult lõppenud Jõgeva rattarallilt, mis mäletatavasti päädis alles 79. koha, oli pühapäevase Tartu rattaralli eel publiku ootused uuesti ülesköetud. Võistluste eel saadetud teates sõnas Priit, et on konkurentide tümitamiseks valmis. Kümned profisportlased võtsidki saadetud teadet vägivallaga ähvardamisest niivõrd tõsiselt, et keeldusid startimist, kuid see oli ainult vesi meie favoriidi veskile. Priidu filigraane sõjakavalus ja oskuslik meediaga manipuleerimine kõrvaldas juba eos mitmedki ohtlikud konkurendid. Ralli stardipaugu kõlades tehti veel viimaseid panuseid Priidule ja marulise aplausi saatel läkitati ta teele. Ning Priidu minek oli võimas, kõik kahtlused olid kadunud. See oli tulevase võitja vääriline algus.
Kuid finišilipu langedes kukkus kaardimajake kokku. Selgus, et eelmise nädalavahetuse läbikukkumine ei olnud mitte juhus, vaid märk peatselt saabuvast totaalsest fiaskost. Ning finišiprotokolle uurides sai selgeks läbikukkumise grandioossus. Jõgeva 79. koht asendus seekord häbiväärse numbriga 188.
Mis juhtus rajal? Kuhu kadus oodatud tulemus? Miks asjaosalised vaikivad? Mis juhtus pühapäeva hommikul, vaevalt kaks tundi enne rattaralli starti? Kes olid need kaks meest, kes väljusid Volvo maasturist? Palju küsimusi, kuid ei ühtegi vastust?

 
At 11:18, Anonymous Anonüümne said...

Pühapäeva hommikul, vaevalt kaks tundi enne Tartu rattaralli starti, kui jalustasin maja ees kääbusšnautseriga, peatus minu ees Volvo maastur. Sellest väljusid kaks meest.
"Dopingukontroll"
................................
Mis toimub? Kas tõesti SA Eesti Antidoping kontrollib juba ka koeraga jalutajaid? On sellel ka mingi seadulik alus, et isand Pullerits sellel toimuda laseb?

 
At 11:25, Anonymous Anonüümne said...

Pole mõtet võrrelda protsentuaalselt, mitu võistlejat oli ees-või tagapool, võrdlema peaks kaotust võitjale - see annab võistleja tugevusest või nõrkusest oluliselt reaalsema pildi.
Teatavasti oli PP kaotus võitjale Jõgeval 17%, Tartu Rattarallil oli see number ainult 7%. Seega oli PP Tartus oluliselt tegijam kui Jõgeval.

I.A.

 
At 12:23, Anonymous Anonüümne said...

Sooviks kerget kokkuvõtet, et kuhu platseerusid teised tuntud Tartu velokamanda liikmed, autoriteet Veeranna, vanameistrid Lõiv, Rips ja teised? Kokkuvõte, kokkuvõte!

 
At 12:25, Blogger Priit Pullerits said...

Nagu näha, niipea, kui nõutakse fakte ja tõendeid, nagu nõuab Peip Reedi 09:47 Erikult 00:00, on need süüdistuste pildujad vait nagu kuldid rukkis. Nii palju võiks siiski olla aumehelikkust, et 1) kergekäelisi ja vastutustundetuid isiklikke süüdistusi, eriti anonüümselt (Eestis on kindlalt mitusada Erikut), ei pilluta, ja 2) kui seda on kahetsusväärsel kombel siiski tehtud, on normaalne vabandada, kui ei suuda ega taha oma esitatud süüdistusi tõestada.
Teie kord, Erik 00:00!

 
At 12:43, Anonymous Anonüümne said...

Jah, Erik! Lase tulla!

 
At 12:43, Anonymous Anonüümne said...

Jah, Erik! Lase tulla!

 
At 13:05, Anonymous Anonüümne said...

Mitusada? Erik kirjutab ju, et oli sündmuskoh(t)a(de)l.

 
At 13:24, Anonymous Anonüümne said...

Ärge kutsuge välja kurjasid vaimusid!

 
At 13:25, Anonymous Anonüümne said...

Tubli Peip! Hea kuulda, kui sinul geelipakend tagasi taskusse läheb. Rõõm kuulda, kui keelekasutust kontrollima hakkad ja enam vähekogenud ratturite peale ei karju. Mõistan, et käib närvidele kui kõik pole nii andekad, aga võistluse ajal karjumine ei õpeta kedagi- parem anna sõbralik nõuanne või juhis näiteks siis kui mõni grupis ei oska karuselli teha (näiteks TRR-il karjusid üsna ebameeldivalt kohati peale elvat)

P.S ja palun räägi oma klubikaaslastele samuti, et prügi ei käi metsa vaid taskusse. Peloton on lahe klubi, soliidsed inimesed- olge eeskujuks noortele ja harrastajatele. Teid nähakse ja jäljendatakse. Kui Mandri, Oolo ja Schults ikka prügi takusse panevad ja mõnele prügiloopijale vahest märkuse teevad, siis areneks meie rattasõidukultuur palju kiiremini edasi!

Päikest

 
At 13:29, Anonymous Anonüümne said...

Jah väga õige, olge eeskujuks. Kuigi kui tv-st suurturniiri näitab, siis panevad mehed kõik jäägid prantsusmaa põllule! Eks neil seal ole neegreid kes ära korjavad.

 
At 13:43, Anonymous Anonüümne said...

Karjujate-ropendajate ja prügiloopijate koht ei ole spordiradadel! Hakkake neile üheskoos vastu, ühendage väed.

 
At 13:52, Anonymous Anonüümne said...

Aga nende georgi lintidega ülbitsejatele? Need lasti lhtsalt tulla ja minna? Tehke mis tahate, poisid!

 
At 14:48, Anonymous Anonüümne said...

aga te nähke suurt pilti -- Eesti tsiklismus areneb jõudsalt, täna võib rääkida juba velo kultuurist. Veel natuke ja Eesti võib julgelt astuda maailma rahvaste suurde perre.

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

Kui mõni kaasrattur võistluse ajal minu peale karjuks, siis hakkaksin vist nutma.

Tervitades,
Mitte-pedest jalgpalli vaatav oomegaisane

 
At 15:14, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole sa mingi oomegaisane - tavaline lödipüks

 
At 15:28, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, miks peaks kellegi karjumist ja ropendamist taluma? Kohe saab samamoodi vastu. Kes sa oled selline? Kust sa selle õiguse üldse võtad? Räägi ja ma saan aru. Karju ja ma karjun vastu.

 
At 15:36, Anonymous Anonüümne said...

15:28 katsu nüüd olla,
miks peaksid sa vastu karjuma?

 
At 16:34, Anonymous Anonüümne said...

Sest juhmid karjujad ei saa muidu aru. Reegline just siis alles õigeks lõugamiseks läheb, et "sa ei tea kes ma olen" ja "mida sa karjud mu peale" unustamata selle, et kes meist esimesena karjus. No ja pealegi tahaks veidi rohkem alfaisane välja näha, seepärast karjungi vastu. Me kõik ju tahame. PP veel kõige rohkem.Ja seepärast karjun kah, et ma ei ole nii intelligentne, kui enamus rattasõitjaid.

 
At 16:47, Blogger Priit Pullerits said...

Äkki võtate vähe vaiksemalt ja rahulikumalt?

 
At 16:50, Anonymous Anonüümne said...

PP ei karju kunagi. Ta kas kirjutab elegantse pamfleti või võtab oma tahtmise autoriteedile toetudes.

 
At 17:51, Anonymous Anonüümne said...

"Eesti seadusandlus on dopinguvastaste reeglite rakendamisel ebapiisav ja järelvalve nõrk ning puuduvad seaduslikud vahendid dopingujuhtumites kaasosaliste tuvastamiseks ja karistamiseks" nentis Port Bernatski komisjoni pressikonverentsil.
....................
Imelik, Port nendib, et käed jäävad lühikeseks, samas loeme Pulleritsu postitusest, et kontrollitakse juba isegi koerapissitajaid. Loodetavasti võeti pissiproov ka Pulleritsu kääbusšnautserilt, kui võimalikult kaasoaliselt.

 
At 17:56, Anonymous Anonüümne said...

Euroopas levib dekadents ja lödipükslus. Ja THI räägib ikka veel mingitest euroopa väärtustest? Kaua võib rahvast petta? Barrikaadidele!

http://sport.postimees.ee/2815572/video-ja-fotod-madridi-reali-jalgpallurid-hakkavad-mangima-roosades-sarkides

 
At 18:46, Anonymous Anonüümne said...

Priit (Pullerits) - hoia mokk maas. Kui Ericul on Peibule midagi öelda või vastupidi, siis on see nende asi. Sina ole vait.

 
At 19:38, Anonymous Lembitu, vana eestlane said...

Vat kui kõvad mehed platsis, ilus kohe märgata.
18:46 puhul pole meil lödipükslusest küll põhjust rääkida.
(Loodetavasti jäädakse aga selgroogseks ka siis kui elu belletristikast muudegi väärt kunstide juurde peaks juhatama.)
Igal juhul hakatuseks tubli!

 
At 20:54, Anonymous Anonüümne said...

Ootame siis duelli. Karm saab olema kui isegi vahemehi ei tohi juures olla. Alfaisaste kokkupõrge.

 
At 21:23, Anonymous Anonüümne said...

Suurepärane stsenaarium. Kuum konkurents rallirajal millele järgneb emotsionaalne solvamine kommentaariumis. Ahned pealtvaatajad on seda ainult oodanud. Tegemist oleks nagu ameerika põnevikuga. Millega kõik lõpeb, seda ei tea keegi.

 
At 10:26, Anonymous Vallenberg said...

Kuhu jääb ameerika triller?

 
At 10:30, Anonymous Anonüümne said...

Eesti tsiklismuse foorum justkui sureks välja suvel? Maale olete läind või?

 
At 11:28, Anonymous Anonüümne said...

Loodame et Rein teeb suvel kambäki ja elu sõidu, see oleks meie pettumustele kompensatsiooniks.

 
At 03:46, Blogger oakleyses said...

new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher

 
At 03:52, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 

Postita kommentaar

<< Esileht