reede, oktoober 11, 2013

Pullerits: Kuidas ma kohtusin maailma parima sportlase, oma noorpõlve iidoliga?

Esmaspäeval, kui intervjueerisin Tallinnas Rotermanni kvartalis laupäevase Arteri tarvis poliitika ja reklaami rohmakate lõikepunktide teemal reklaamiagentuuri Zavod BBDO loovjuhti Marek Reinaasi, sain telefonisõnumi. See tuli Briti saatkonnast. Sisu oli lihtne ja lühike: neljapäeval saabub Tallinna Sebastian Coe ning saatkond on valmis aitama, et korraldada minu kohtumine temaga.
Nooremad mehed ilmselt ei tea, kes on Sebastian Coe, lord Coe. Kui ei tea, siis häbi neile, sest Coe on legend. Kiire järeleaitamiskursus neile: Coe oli viimane valge mees, kes valitses jooksumaailma; ta püstitas 800, 1000 ja 1500 meetri ning 1 miili jooksus kaheksa maailmarekordit (ja kolm maailma sisetippmarki), millest 1981. aastal püstitatud 800 meetri maailmarekord 1.41,73 püsis 16 aastat ning 1000 meetri maailmarekord 2.12,18 19 aastat; ta võitis Moskva ja Los Angelese olümpial 1500 meetri jooksu (ainus, kes on suutnud seda teha kahel olümpial järjest); ta valiti 1979. ja 1981. aastal maailma parimaks sportlaseks; ta oli Londoni olümpia korralduskomitee juht.

Briti saatkond Tallinnas ja Coe – sel teemal on väike minusse puutuv ajalugu. Eelmise aasta kevadel panin kokku Londoni olümpiale pühendatud vahelehe, mis ilmus Postimehe vahel, ning kuhu saatkond proovis aidata saada mul Coe’ga intervjuu. Paraku ei saanud sellest asja, mis on arusaadav, arvestades Coe tollast hõivatust ning Eesti marginaalsust. Nüüd siis ootas uus võimalus.

Aga neljapäeval ainult ühe intervjuu pärast Tallinna sõita... see ei sobinud eriti hästi mu nädalaplaanidega. Kuid selgus, et Scanpixi agentuuri Baltimaade juht Art Soonets sõidab nagunii pealinna, mis tegi otsustamise kergemaks: olgu, pakkumine vastu võetud.

Coe oli nooruses minu lemmiksportlane. Ta oli ju maailma parim keskmaajooksja, ja keskkooli lõpus hakkas ka mul keskmaajooksu vastu huvi tekkima. Ei, trenni ma ei teinud, aga võistlustel osalesin. Pärast keskkooli lõppu, ilma et oleks ühtki päeva kergejõustikutrennis käinud (enne seda käisin viimati 5. ja 6. klassis korvpallitrennis algul Eha Sügise ja hiljem Harri Russaku juures [aga olin Russaku juures kõige kehvem ja seetõttu too trenn katki jäigi]), jooksin Eesti noorte meistrivõistlustel suur-rootsi teatejooksus Tartu esinduses 800 meetrit ühtäkki 2.02 või 2.03ga, täpselt enam ei mäleta. Aga olulisem oli toimunud talvel.

Nimelt käis isa Põhjamaades turismireisil. Olin kuulnud, et Coe kohta oli ilmunud elulooraamat «Running Free». Palusin isa, kas tal õnnestuks see kusagilt hankida. Helsingis nägigi ta raamatut müügil, kuid see oli liiga kallis – tollal vahetati turistidele raha ju vaid näpuotsa jagu. Siis sattus isa antikvariaati, kus leidis allahinnatud raamatu.

Probleem oli selles, et raamat oli soome keeles. Ja teine probleem oli selles, et Tartu poisina ei osanud ma sõnagi soome keelt. Aga meil oli kodus soome-eesti sõnaraamat. Võtsin selle kõrvale ning hakkasin sõna sõna haaval tõlkima. Algus oli hirmus vaevaline, sest soome keele grammatika näis lootusetult keeruline. Kuid kevadeks sain raamatu viimaks tõlgitud. Kirjutasin tõlke hoolsasti valgetele lehtedele ümber ning saatsin Spordilehe toimetusse. Juuni lõpus hakkas see seal ilmuma joonealuse järjejutuna. Coe raamatu tõlge oli üks kaalukamaid töid, mis mul oli esitada Tartu Ülikooli tollasesse ajakirjanduse osakonda pürgijate loomingulisele konkursile. (Konkurss oli tihe: lõpuks võeti vastu vaid 15 noort, loomingulisest konkursist lasti läbi sisseastumiseksameile umbes 25. Tänapäeva pehmed noored saaksid sellise halastamatu konkursi korral ilmselt rabanduse.)

Ei usu, et keegi on Eestis teinud Coe tutvustamiseks minust midagi enamat. Lisaks tõlkisin paar aastat hiljem ka Coe suure rivaali Steve Ovetti elulooraamatu, mis ilmus samuti Spordilehes joonealusena. Mäletan, et hankisin Tartu Ülikooli raamatukogu Who’s Who tüüpi teatmeteostest isegi Coe mingi esinduse/klubi aadressi ning saatsin oma tõlke väljalõiked ka talle, kuid mingit vastust ei tulnud.

1990. aastal, kui läksin pärast Tartu Ülikooli lõpetamist õppima New Yorki Columbia ülikooli ajakirjanduskooli, külastasin esiotsa usinalt ka New Yorgi kuulsat rahvaraamatukogu. Seal lasin raamatukogude vahelise laenutuse kaudu tellida kusagilt Ameerika teisest otsast Coe autobiograafia teise osa «Born to Run», kuid õppekoormus osutus ülikoolis liiga suureks, et oleksin jõudnud sellega suurt tutvuda. Küll aga leidsin New Yorgi rahvaraamatukogu videolaenutusest Coe’st vändatud tõsielufilmi «Born to Run», kuid probleemiks osutus see, kuidas seda ümber lindistada. Lõpuks üks tuttav Ameerika jurist aitas: mäletan, et ta helistas mingisse bürosse ja küsis, kas nad aitaks tal rikkuda Ameerika seadusi. Nood seal büroos olid nõus. Hiljem tekkis Eestis probleem sellega, kuidas Ameerika videosüsteemis film Euroopa videosüsteemi ümber võtta. Ka see sai viimaks tehtud.

Kusagil 1980. aastate teises pooles, kui ülikooliõpingute kõrvalt pisut trenni tegin (umbes 120-140 km kuus) ning olin saanud stabiilseks 1.56-1.57 tasemel jooksjaks, kuulsin, et Seb Coe on koos isa Peteriga, kes oli tema treener, andnud välja jooksumetoodikat tutvustava käsiraamatu «Running for Fitness». TÜ raamatukogu kaudu sai see Inglismaalt kohale tellitud ning mu isa, elukutselt keemik, aitas teha sellest fotokoopiad. See tähendas tollal lehekülgede ümberpildistamist. Paraku otsustasin oma lühikese jooksjakarjääri lõpetada enne, kui ses raamatus antud nõuandeid järgima sain hakata. Sain nimelt aru, et senisel moel edasi treenida ei ole mõtet, sest paremaks ma enam ei lähe – rekordiks jäi 1.55,9 –, kuid rohkem ja paremini treenida pole samuti mõtet, sest ülikooliõpingud olid läbi saamas ning aeg oli hakata mõtlema edasisele tööelule, mitte tegelda enam tuule viljatu püüdmise ja tallamisega. Olen tolle raamatu koopiaid ka hiljem otsinud, kuid need on kahjuks kusagile lootusetult kadunud.

Ent tagasi neljapäeva õhtusse. Pisut pärast kella viit saabusin Olümpia hotelli teatud kohta, kuhu pidi kella poole kuue ajal saabuma ka Coe. See oli väike valitud seltskond, kes sinna kogunes. Näiteks kahekordne sõudmise olümpiahõbedamees Jüri Jaanson, kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool, samuti Erich Teigamägi, kelle aitasin aastaid tagasi Eesti Kergejõustikuliidu presidendi kohale pärast seda, kui olin sotsiaaldemokraat Sven Mikseri aidanud sealt kohalt maha võtta (ärge eales alahinnake ajakirjanduse jõudu!).

Coe saabus koos Briti suursaadikuga. Tundis kohe kaugelt ära Noole ja Teigamäe, ja kuna juhtusin nende kõrval seisma, siis pistis ta mullegi käe pihku. Ütlesin small talkina, et «Sir, I have been a big fan of yours», ning osutasin tema soomekeelsele elulooraamatule, mille olin kaasa võtnud. Ta vaatas seda korra ja ütles siis lõbusalt, et ahaa, see on see kõige vanem raamat.

Väiksel kinnisel üritusel mainis Coe oma sõnavõtu alustuseks, et tal on rõõm näha siin nii palju tuttavaid inimesi – «I know you,» ütles ta Noolele osutades, «I know you,» lausus Teigamäele osutades, «And now I know you», sõnas ta minu poole vaadates – ning pidas umbes viieminutilise vabas vormis kõne. Kui see läbi, vestles kutsututega. Jüri Jaanson näiteks palus Coe’lt autogrammi eestikeelsesse Moskva olümpiaraamatusse pildile, kus Coe seisab 800 meetri jooksu autasustamisel pjedestaali teisel astmel. Kui ta oli Jaansoniga vestluse lõpetanud, püüdsime Jaansoniga Coe sissekannet uurides kahekesi aru saada, mida ta sinna kirjutas, kuid lõpuni kõike välja ei lugenudki.

Kui seltskondlikud vestlused said Coe’l peetud, saabus lõpuks minu kord. Võtsime väikse laua taga pehmetel toolidel istet, misjärel laususin kohe Coe’le: «First things first.» Et kõige tähtsamad asjad kõigepealt. Ulatasin talle kaasavõetud elulooraamatu ja palusin, et ta kirjutaks sinna kõigepealt autogrammi. Ta küsis: «To whom?» Ehk kellele ta pühenduse adresseerib.

Ka selliseid asju tuleb ette näha ja nendeks aegsasti valmis seada, eriti kui sul on puhas ilus pika vokaaliga eesti nimi. Tõmbasin taskust välja visiitkaardi ning näitasin seda Coe’le, igaks juhuks häälikuid hääldades: pii-aa-ai-ai-tii.

Coe pani prillid ninale ja kirjutas. Ja kui oli kirjutanud ka kolm olümpia-aasta arvu (viide Moskva, Los Angelese ja Londoni olümpiale, kus ta on olnud tegija), siis palusin, et ta lisaks...

Ja nüüd tuleb kolm küsimust (vt foto all; suuremalt vaatamiseks klikkida fotole; plekid paremas servas tekkisid juba kümnendeid tagasi, kui kinnitasin nurkadest teibiga raamatu ümbrise kaitseks pandud kile):

1. Mida on Coe kirjutanud oma pühenduses?
2. Miks ta kirjutas just tolle 800 meetri tulemuse (ehk mida ma palusin tal teha)?
3. Ja kas siin kõiges on ka mõni aps?
Enne ei saa siit kuidagi edasi minna, kui need müsteeriumid on lahendatud.
******
GMC Terrain and Jaanus Laidvee in the bottom of Spring Canyon, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Sebastian Coe (paremal) surub neljapäeva õhtul Tallinnas Priit Pulleritsu kätt. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 2: Sebastian Coe noore jooksjana Oslos Bisletti staadionil. Foto autor: PA Archive / Press Association Images / Scanpix
Foto 3: Sebastian Coe on võitnud Los Angelese olümpial 1500 meetri jooksu. Foto autor: EMPICS Sport / Scanpix
Foto 4: Sebastian Coe kätlemas Moskva olümpial 1500 meetri jooksu võitjana kolmandaks jäänud Steve Ovettiga. Foto autor: Topham Picturepoint / Scanpix
Foto 5: Priit Pullerits selle aasta juuni lõpus New Yorgis Columbia ülikooli ajakirjanduskooli ees. Foto: Külli Pullerits
Foto 6: New Yorgis Columbia ülikooli linnaku keskväljak. Foto: Priit Pullerits
Foto 7: Erki Nool tervitamas Sebastian Coe'd neljapäeva õhtul Tallinnas. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 8: Sebastian Coe andmas autogrammi Jüri Jaansonile Moskva olümpiamängude raamatusse. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 9: Sebastian Coe kirjutamas pühendust Priit Pulleritsule. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 10: Sebastian Coe ja Priit Pullerits arutlemas keskmaajooksu spetsiifika üle. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 11: Sebastian Coe ja Priit Pullerits on leidnud ühise meeldiva jutusoone. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 12: Sebastian Coe soomekeelse raamatu ümbris ja Sebastian Coe kirjutatud pühendus Priit Pulleritsule. Foto: Priit Pullerits

75 Kommentaarid:

At 20:57, Anonymous Anonüümne said...

Sajandikud olid maailmarekordis 73.

 
At 23:20, Anonymous Anonüümne said...

Respect, Priit! Suurepärane sissekanne ja tulemus on nähtud vaeva vääriline.
Küsimuste osas ei hakka parem pakkuma, seda aega ei tunne nii hästi.

 
At 23:48, Anonymous Anonüümne said...

Samuti väga hea ja täpne töö fotograafilt. Tänusõnad, Toomas Huik.

 
At 01:36, Anonymous Anonüümne said...

Meestel on, mida üksteisele öelda!

 
At 10:59, Anonymous Anonüümne said...

Selle Coe tõlke eest Spordilehte suurimad tänud, müts kerkib.

 
At 12:41, Anonymous Anonüümne said...

Kui keegi oleks Coele tõlkinud mis homofoobseid, naiste- ja immigrantidevaenulikke teooriaid mehe blogis aetakse, poleks Coe kätt andnud, rääkimata pildile lubamisest.

 
At 16:47, Anonymous Anonüümne said...

Kahjuks on mul Pulleritsule halb uudis - Sebastian Coe on ka natuke India päritolu, nimelt oli ta vanaisa indialane, Punjabi regioonist täpsemalt.

Lisaks on mees vastu võtnud ka sellise auhinna, nagu "The Asian Awards" (ja ka seda korraldanud), mis tunnustab Aasia/Ida-Aasia inimeste saavutusi, niiet teab kui "valgelt" (Pulleritsu mõistes) ta iseennast defineerib, poliitikat teeb ta küll konservatiivide hulgas, see peaks ok olema.

 
At 18:46, Anonymous Anonüümne said...

2 eelmist kommentaari on geniaalsed, jääb vaid kaasa noogutada.

 
At 20:38, Blogger Priit Pullerits said...

...te räägite mulle Coe kohta asju, mida ma tean juba ammu ja teist paremini.

 
At 20:41, Anonymous Anonüümne said...

kunagi räägiti et Coe on juut

 
At 21:20, Blogger Priit Pullerits said...

Vale jutt. Ei ole. Ei maksa kõike uskuda, mis keegi suust välja ajab.

 
At 21:33, Anonymous Anonüümne said...

Puha vale, Irina Rodnina oli juut.

Muide, miks Bohdan Bondarenko, kui ukrainlased ise kirjutavad Bogdan Bondarenko?

Sama loogika kohaselt tuleks kirjutada siis ka Pritt Pullerits. Topelt-iid inglise keeles teatavasti ei ole, keegi ei oska ega saagi nii ebaloomulikku topeltvokaali hääldada.

 
At 00:26, Anonymous Anonüümne said...

Tegu oli siis piraattõlgetega? Oleks Coe seda teadnud!

 
At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits, kui sa seda kõike tead, siis miks sa kirjutad - "Coe oli viimane valge mees, kes valitses jooksumaailma" - ei olnud valge, tavaline segu murjam oli ju, ega ainult nahavärvi saa vaadata peale rassipuhtuse määramiseks.

 
At 12:45, Anonymous Anonüümne said...

Arvan, et Pulleritsul on siiski laias laastus õigus. Kes oli aga viimane eesti mees, kes valitses Eesti jooksumaailma?
Kui vaatame uudiseid, siis see pidi üsna ammu olema - "Murdmaajooksu karikavõistlustel kiireimad Aristov ja Patjuk"

 
At 20:36, Blogger Priit Pullerits said...

Esimese küsimuse on esimene kommenteerija õigesti vastanud. Kaks järgmist küsimust on siiani, kahe ööpäevaga, endiselt vastamata. Nii ei saa edasi minna.

 
At 21:54, Anonymous Anonüümne said...

Aps oli siis maailmarekordi mõningane ilustamine?
Pühendust ei suuda pingutusele vaatamata välja lugeda.

 
At 22:49, Anonymous Anonüümne said...

Priit, Sinu kilb tooks ehk rohkem osavõtjaid, kui auhinnalaua välja paneksid. Kuidas oleks 3. Pulleritsu foto. 2. auhind: Pulleritsu foto koos pühendusega. 1. auhind foto koos Priit Pulleritsu ja pühendusega!?
Mukumba ja Tiidrek v-o tuleks

 
At 09:01, Anonymous Anonüümne said...

Ise enam ei vöistle, kuid see Nurme Mukunga stoori ei tee head meelt.
Pidi ju olema "treeningupartner". Miks ta siin vöistleb iga nädal?

 
At 09:11, Anonymous Jelle said...

Priit,
aga kas nägid Tallinas Maldinit ja Farahit, nagu Jooksuportaalis koos piltidega lubati?

 
At 09:39, Blogger Priit Pullerits said...

...there's only one true runner, and that runner is Sebastian Coe.

 
At 09:48, Anonymous Anonüümne said...

unustate Steve Crami,
tema oli tipus Coe ja Ovetti järel.
Samuti Baumann, kes jooksis 1992 Barcelona 5000m OM finaalis 13 noore neegri vastu ja vöitis.
Seega pole Coe viimane. 90-ndatel tegid ilma hispaanlased Martin Fitz, Anton Abel ja itaallased (Maldini).
Nii ei saa utleda et Coe oleks olnud viimane. Isegi kui nimetatud mehed ei olnud väga "valitsevad", siis tulenes asi sellest et jooks muutus väga konkurentsitihedaks. Isegi 800 ja 1500m ei jokose sa iga nädal nagu kuuli vöi kettaheidet teha saad. Lisaks veel et neegrid ja araablased on antroppoloogiliselt paremad kestvusjooksudes kui pöhjala valged.

 
At 10:25, Blogger Priit Pullerits said...

Loomulikult mäletan Crami, aga Crami karjäär lõppes samal ajal kui Coe oma. Juba 1987 polnud ta enam tipptegija, 1988 jäi olümpial medalita (osalt küllap jalalihase trauma tõttu). Nägin Crami viimati 1990. aasta sügisel New Yorgis Viiendal avenüül peetud miilijooksus, mille võitis Peter Elliott, intervjueerisin seal mõlemat meest. (Elliotti keel oli ikka päris hull kokni, pidin kasutama ameeriklaste abi, et tema räägitust hiljem lindilt aru saada, ja isegi noil oli tegu, et tema juttu dešifreerida). Tollest võistlusest saatsin ka Spordilehele reportaaži - vaat, kuidas omal ajal sai maailm Eesti spordihuvilistele otse kätte toodud, ja ilma netita ja ilma mobiilita.

Jah, Baumann oli tubli, võitis 5000 meetris Soulis hõbeda ja Barcelonas kulla, kuid võrrelda teda Coe või Ovettiga on ilmne liialdus, sest ei püstitanud ta ju mitte ühtegi maailmarekordit. (Lõpuks jäi ta veel dopinguga vahele.) Üks-kaks tiitlivõitu ei tee kellestki veel valitsejat. Eriti võrreldes Coe'ga, kelle nimel oli üks aeg korraga nii 800, 1000, 1 miili kui 1500 meetri maailmarekord - vaat see on valitsemine! Ja ta võitis peaaegu alati, ja ülivõimsalt, mängeldes.

 
At 10:28, Anonymous Anonüümne said...

aga miks Coe ja Ovetti ajad jäid järglastele kättesaamatuks? Sest toona olid veel lubatud sellised taastusrohud, mis hiljem ära keelati?

 
At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

Neid New Yorki linna miilijoksusid vist enam ei peeta? Pole nagu viimastel aastatel kuulda olnud

 
At 11:07, Blogger Priit Pullerits said...

Too NY võistlus oli hooaja lõpus. Mäletan, et oli vihmane ja jahe ilm, ilmselt võis olla septembri lõpp. Esikoha võitja sai minu mäletamist mööda auhinnaks Mercedes Benzi, aga seal võis olla juures klausel, et pidi püstitama kas rajarekordi või ületama maailmarekordi, täpselt enam ei mäleta.

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Kui Coe osaliselt indialane oli, siis kuidas ta nii kiirelt jooksis? Anne?

 
At 11:39, Anonymous Karlik Aleksei said...

NY-s ei korraldata enam mingit tänava miilijooksu ägedate auhindadega. Kui Putin Moskvas sellise teeb siis teeb. Teistel näljarottidel seda võimalust ei ole.

 
At 11:59, Blogger Priit Pullerits said...

Ilmselt on NY tänavajooksu kadumise üks põhjusi selles, et keda see jooksmine tänapäeval enam kotib. Karm, aga nii see on. Juba tookord, 1990 sügisel, kui traditsioonilised spordialad olid veel elujõulised, mäletan, oli pealtvaatajaid üksikuid. Mul oli Columbia ülikooli ajakirjanduskooli pressikaart, sellega surusin end meediatribüünile, kus olin vaat et ainus. Või vähemasti üks väheseid. Pärast läksin meediatelki ja polnud seal sugugi lademes neid, kes Crami ja Elliotti oleks intervjueerinud. Sain ilusasti löögile. Aga nüüd? Sel suvel käisin New Yorgis ja sattusin Viiendale avenüüle ning vaatasin, et miks selle äärde küll nii palju rahvast on hakanud kogunema, et mis siin toimuma hakkab. Ja teate, mis? Ei, te ei pea kaks korda arvama. Loomulikult, tulemas oli mingi pedeparaad. Jäle. Lihtsalt jäle. Kurb, aga nii see on: dekadentlikku läänemaailma paelub rohkem pedede pillerkaar kui tublide meeste ja naiste jooksuvõistlus.

 
At 12:00, Anonymous Anonüümne said...

New Yorgis on maraton novembris, mil terve Manhattan ainult selle taktis tiksub.

 
At 12:17, Anonymous Anonüümne said...

Priidul jälle õigus.
Reklaamipesu on asjad niikaugele viinud et populaarne on vaid kommertssport - NBA NHL ja NFL.
Massimaratonide taktis tiksumine ja populaarsus on tulnud seeläbi et ka tavalised pätajalad saavad end sportlasena tunda. Ega see paha ei ole muidugi. Korraldajatele on see äri. Osavötutasud ei ole ju väikesed.

 
At 12:35, Anonymous Anonüümne said...

eelmisele: Klubi Tartu maraton üritused on ju eredaim kommertsspordi näide.

 
At 13:18, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits lahmib jälle. 5th Avenue Mile Challenge pole kuhugi kadunud. Bernard Lagat, juut Centrowitz jt USA tähed teevad sealt ilma. Nende nimede tundmist aga mineku poolt "karpi võetud" Pulleritsult on mudugi palju loota.
P.S. Veel ämbrissepanek "pedeparaadiga". No comments! Tase!

 
At 13:26, Anonymous Anonüümne said...

Ajakirjanik Pullerits tugineb kontrollimata andmetele. Haarab kinni esimesest ettevisatud 'utkast'. Tegelik info on siin: NYRR Fifth Avenue Mile Presented by Nissan (1M).

 
At 14:49, Blogger Priit Pullerits said...

Tuletan meelde, et kaks küsimust ootavad vastamist. Näidake taset, kui seda on!

 
At 14:59, Anonymous Anonüümne said...

Get your facts straight! [if you're going to make such statements], öeldakse USAs sellisel juhul. Aga küsigem parem midagi Maarjamaa-lähedasemat. Gastroljöör Mukunga on Eestis veedetud ajaga kõik jooksud kotti pistnud. Palju Mukunga teenistus kokku tuleb? Tiidrek Nurme ütleb, et selle rahaga saab Mukunga Kenyas aasta otsa elada. Nurme on oma blogis ka kirjutanud, et ta maksis treeningupartnerile oli vist nädalas 5 €. Sellele vaatamata tundub kahtlane, et Mukunga siiski plussi jääb. Kenya lennupiletid maksavad ka midagi.

 
At 15:23, Blogger Priit Pullerits said...

Mukunga muutub teemaks alles siis, kui keegi teeb esimese piiksu, et peaks mehele andma Eesti kodakondsuse. Seni mõttetu pseudoteema.

 
At 15:52, Anonymous Anonüümne said...

Mukunga on kindlasti teema. Põhjuslikud seosed toimivad nii või teisiti. Meie noor jooksulootud kaur Kivistik sai Viljandi linnajooksul Mukungalt 3,5 minutit kaotust. Seda on palju. Meie tõusvad talendid ei näe enam perspektiivi, kui isegi külakoha võistlusel Kenya tippmehed neilt võidud ja auhinnarahad eest ära näpsavad.
Kas Mukunga tuur elavdas Eesti majandust, tõstis meie GDP-d? Seda analüüsi pole tehtud. Aga viisasid jagatakse.

 
At 15:53, Anonymous Lellep K. said...

Mukunga veel noor mees, tema potentsiaal võib olla klass-kaks kõrgemal kui Nurme, aga maailma tippu vast ikka ei jöua.
Seega Nurme peaks sealt Keeniast veel mõne tooma. Aga sellise kes kohe 7.40 kappab. Kodakondsusele siiski ei.

 
At 16:01, Anonymous Anonüümne said...

Märkigem seda, et Mukunga Eestissetoomiseks kasutati ilmselt otsitud ja tegelikkusele mittevastavat põhjust. Tegu ei ole treeningupartnerlusega - mida iganes see tähendaks - vaid ilmse eesmärgiga kauge, aga jõuka jooksuvõistluste auhinnapuud natuke raputada.

 
At 16:12, Anonymous Anonüümne said...

kui see nii lihtne oleks et lahtrisse POHJUS kölbab "treeningupartner"
siis oleks selliseid partnereid kes nii aasta pooleteist järel kodanikeks saavad ike terve euroopa täis.

Seega, mis trikiga Nurme Mukunga sisse smugeldas?

 
At 16:17, Anonymous Anonüümne said...

Hea küsimus, 16:12. Nurme on seda natuke avanud. Oma blogis krjutab ta, et kaalukeeleks olid Hollandi (ja vist ka UK) soovitajad.
See viisade andmise protsess võiks siiski läbipaistvam olla. Kuid mida annab läbipaistvus, kui puudub poliitika? Kaldun arvama, et kui Välisministeeriumi ametnikelt küsida, mis kaalutlustel viisasid antakse/ei anta, nad ei oskagi täpseid kriteeriume nimetada!

 
At 16:29, Blogger Priit Pullerits said...

Tule, taevas, appi, hüüaks siinkohal Ansip. Ma olen teile Seb Coe nii sõnas kui pildis kätte toonud, aga teie räägite muudkui mingist Mukungast... Kas ma tõesti loobin pärleid sigade ette?

 
At 16:41, Anonymous Anonüümne said...

Spordiblogi meenutab mulle üha rohkem nõukogude stagnatsiooniaja kauplust või toidupoodi - paar väsinud väljanägemisega pala letis..
Ja Jooksuportaal meenutab "Pravdat".

 
At 16:58, Anonymous Anonüümne said...

Eesti jooksu Must Stsenaarium:
Uks tehakse lahti (esialgu saadakse jalg ukse vahele), erinevate ettekäänetega tuua sisse 5-10 musta, geneetiliselt andekat jooksjat. Nendest moodustatakse treeningrühm, asuvad TÜsse õppima vms. Sellest alates ei võida Eesti oma jooksjad ena mitte ühtegi kohalikku staadioni- ega rahvajooksu. Eesti omajooksu tase muutub nii mannetuks, et rahvusvahelistele tiitlivõistlustele oleks juba naljakas 5:00-6:00 min/km tempos kulgejaid saata. Siis ei jää enam muud üle, kui aafriklaste treeningrühmale kodakondsus anda. Kõik on nõus. President kirjutab ukaasile alla.

 
At 17:53, Anonymous Anonüümne said...

"Eesti jooksu Must Stsenaarium"
Peris teravmeelne pealkiri...

Aga laenates mõisteid jalgpallist, siis võit paistab, et läheb siiski PP-le tulemusega 2:1.

 
At 18:09, Anonymous Anonüümne said...

mis puutuvad eesti jooksu mustanahalised. Miks keegi ei suuda Selliku, Turbi, Nurmekivi aegadele, mis joosti 30 ja enam aastat tagasi ,isegi ligilähedale joosta. Kas tõesti neegrid on selle ära keelanud

 
At 18:56, Anonymous Kemumees said...

Punnitasime mis punnitasime, aga Priit tegi meile ikka ärtust.
Ootaks veel kokkuvötet (tulevikus) et kui palju aitas Nurmet edasi ametlik treeningupartner Mukunga

 
At 18:58, Anonymous Anonüümne said...

jah kõvad mehed Sellik Turb Nurmekivi Coe ja Pullerits on alati eeskuju väärivad

 
At 20:02, Anonymous Peeter said...

see 800m jooksu maailmarekord 1:41,73 püsis väga kaua ületamatu ca 16aastat ehk Sebastian hindas seda oma suurimaks saavutuseks.

 
At 21:58, Anonymous Anonüümne said...

Meenutades nüüd toimunut kujuneb päris tihe kronoloogia - "MUKUNGAPEEDIA" - loodame, et see lugejatele huvi pakub!

23 (või 24.) august Mukunga saabub Eestisse.

25. august Mukunga võistleb Tampere Eliittikisat võistlusel. 3. koht lätlase Jurkevitši ja Soome lipuvärvides võistleva Lewis Koriri järel.

1. september Mukunga võidab Pärnu kahe silla jooksu.

8. september Mukunga võidab Tallinna SEB poolmaratoni.

28. september Tiidrek Nurme keenialasest treeningpartner Ibrahim Mukunga saavutab Lidingöloppeti maastikujooksul 3. koha.

6. oktoober Mukunga triumfeerib Paide-Türi rahvajooksul.

13. oktoober Mukunga võidab fenomenaalse eduga Viljandi linnajooksu, edestades Eesti ainsat tiitlivõistluste meest 3,5 minutiga ja põrmustades ka Pavel Loskutovi rajarekordi.

18-20. oktoober Mukunga on üles antud Saare kolme päeva jooksule.

22. oktoober planeeritud tagasisõit Keeniasse.

 
At 23:26, Anonymous Anonüümne said...

Homopropagandistid lähevad Venemaale ärapanemises juba üle igasuguste piiride. Kas Teie ostaksite pärast seda Björn Borgi aluspesu?

 
At 01:30, Anonymous Anonüümne said...

Üldplaan: Lumine Otepää. Suusataja, võimsate
vahelduvtõugetega.
SUUSATAJA 1: "Mulle meeldib
klassika!"
Teine suusataja, tuleb
hoogeldades, teeb elegantse
pöörde.
SUUSATAJA 2: "Aga mulle meeldib
vabastiilis!"
Kummutavad joogipudeleid ja
annavad teineteisele High Five.
Tiitrid: Erinevus rikastab
fade out

 
At 07:29, Anonymous Anonüümne said...

Aga neljapäeval ainult ühe intervjuu pärast Tallinna sõita... see ei sobinud eriti hästi mu nädalaplaanidega. Kuid selgus, et Scanpixi agentuuri Baltimaade juht Art Soonets sõidab nagunii pealinna, mis tegi otsustamise kergemaks: olgu, pakkumine vastu võetud.

Sinu arvates on tegu maailma parima sportlasega ja noorpõlve iidoliga. Nüüd tekib harv võimalus teda näha ja siis hakkad külmalt kalkuleerima??

Esimene vastaja vastas vist kolmandale, apsuküsimusele. Aga samas ka teisele, et tegu oleks nagu maailmarekordiga.

 
At 08:53, Blogger Priit Pullerits said...

Peeter (20:02) on teisele küsimusele peaaegu õigesti vastanud, kuigi mitte päris täpselt. Ma palusin, et Coe kirjutaks oma autogrammi alla selle maailmarekordi, mille püstitamise üle on ta kõige uhkem.

Nüüd jääb teil vastata vaid esimene, kõige lihtsam küsimus, sest vastus on ju otse teie silme ees. Lugege!

Tõepoolest, tegin eile tööd allikatega ning sain samuti teada, et Mukunga lahkub Eestist 22. oktoobril, nii et siis saab sellest teemast loodetavasti rahu. Küsisin, kuidas ta nii kauaks Eestisse sai. Sain vastuse, et tema mänedžment oli ajanud talle viisa välja, ja veel mitmekordse. Küsisin, kas on plaani, et Mukungast võiks saada kunagi Eesti kodakondne. Kuulsin vastuseks: "Ma arvan, et ta ei taha Eesti jooksjaks saada." Ja samuti: "Minu peas ei ole see mõte käinud, [et ta võiks Eesti kodakondseks saada]." Küsisin, millal ta võiks uuesti Eestisse tulla, ja sain vastuseks, et see sõltub tema järgmise aasta plaanidest.

 
At 08:54, Anonymous Kassaiai said...

Homopropagandistid lähevad Venemaale ärapanemises juba üle igasuguste piiride. Kas Teie ostaksite pärast seda Björn Borgi aluspesu?
------------------------------------------

ei ostaks kull. Aga pole hullu, venelased lendavad söjalennukiga paar korda Tallinnani ja need värvilised rätikud saavad kohe pruuni värvi olema

 
At 08:58, Anonymous Anonüümne said...

Et Mukunga eesti kodakondsust ei taha? Keenia koondisse ta ei saa, jääb ule möni Euroopa riik. Suured riigid ei taha meest, kes tiitlivöistlustel konkurentsi ei mahu. Ega tal peale eesti suurt valikut olegi. Möni soojem ja mugavam maa. Bulgaaria? Ungari? Kreeka?

 
At 09:07, Anonymous Muidumees said...

See päris loomulik, et see 800m rekord on tal armsaim. 1000m ja miili rekordid on selline tore lisa rohkem. 1500m rekordi kaotas ruttu. Aga et nende 4 rekordi pärast kohe maailma parim sportlane? Parim keskmaajooksja seda kull. Ovett ei jäänud ka palju alla.
Kes olid veel kergeraksu tähed samal ajal? Carl Lewis? M Johnson oli juba hiljem.

Keskmaameestel toredalt distantse.
Sprinter saaks 100 ja 200 rekordit hoida. Et samas ka 400m rekord oleks vähetöenäoline. Pikamaameestel oleks 3000 5000 ja 10 000 rekord ylihea önne korral. Vaevalt et tal maratoni vöi poolmaratoni rekord samal ajal oleks. Eriti veel tänapäevase tiheda konkurentsi korral.

800 ja 1000 peaaegu sama distants.

 
At 09:20, Anonymous Anonüümne said...

"To Priit, with every best wish!" ?

 
At 09:30, Anonymous Anonüümne said...

Eks Coe sai palju sümpaatiapunkte ka välimuse eest. Oli ta selline pisike ja nääpsuke. Lakutud peaga. Nö. väimeeskandidaat.

 
At 09:52, Anonymous Anonüümne said...

Mukunga teenis Tampere Eliittikisat 3. koha eest 200 €. Siis peavad Eesti võistlustel olema väga kõvad auhinnad, kuid teeb kulud tasa, sh tasu mänedžmendi eest ja saab veel aasta otsa Kenyas lahedalt elada.

 
At 09:53, Anonymous Viktor, Võhmameeste klubi said...

Kui Mukunga on treeningupartner, kas Nurme on oma eesmärkidest rääkinud? EM-i 6 koht? 5000m Selliku rekordi ületamine? Poolmaratonis 1:02.00?

 
At 09:55, Blogger Priit Pullerits said...

Tubli, 09:20! Teised tehku nüüd teile välja. Tänu teile saab siit edasi minna järgmise sissekandega. Ai, see peaks paljude meeste maailmapildi ikka pea peale keerama, kui neil on julgust mõelda. Juttu tuleb sellest, kuidas ikkagi treenida.

 
At 09:55, Anonymous Anonüümne said...

Soome Lewis Korir on juba vana. Aga tegi Mukungale ära ja 1500m pole tema pöhidistants.

 
At 10:02, Anonymous Anonüümne said...

Ai, see peaks paljude meeste maailmapildi ikka pea peale keerama
----------------------------------------

ma arvasin et juttu tuleb mhhh..köhköh taktikast

 
At 10:04, Anonymous Anonüümne said...

8:58, Keenia meistrivõistluste 5. koha mees on igasugustel tiitlivõistlustel konkurentsis.

Spordiblogi- - All Things Mukumba

 
At 10:47, Anonymous Anonüümne said...

"Teised tehku nüüd teile välja" :DDDD

 
At 12:07, Anonymous Anonüümne said...

Nii, ootame siis järgmist sissekannet. Vaatame, kuhupoole tuul seekord pöördub.

 
At 12:57, Anonymous Anonüümne said...

>> Tõepoolest, tegin eile tööd allikatega ning sain samuti teada, et Mukunga lahkub Eestist 22. oktoobril

Laisad ajakirjanikud ei viitsi enam tööd teha. Kättpidi peab allikateni juhatama ja vaja ka müksu tgant, et üldse liigutama hakataks!

 
At 14:05, Anonymous Anonüümne said...

Mis sest Mukungast, noormees on vaid partner, kus on aga isand Nurme? Suur valge massa. Mis on tema plaanid järgmiseks viisaastakuks? Kes on Nurme sponsor? Ega seal Keenias ka tuba ja söök tasuta ole

 
At 14:14, Anonymous Anonüümne said...

ei saanud vastust kes veel seal Lennusadamas olid peale legendide Coe PP, see ukraina teivashuppaja mis-ta-nimi-nuud-oligi ?
Lubatud oli ju Mo Farah, Maldini ?

 
At 14:53, Anonymous Anonüümne said...

Priit toob meieni suure maailma hinguse. Meie siiras tänu talle selle eest.

tervitustega
Häädemeeste Võhmameeste klubi liikmed

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

"Teise tehku teile nüüd välja"

Tase! Hakka või välja tegema

 
At 03:05, Blogger oakleyses said...

tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches

 
At 03:14, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 

Postita kommentaar

<< Esileht