esmaspäev, juuni 10, 2013

Pullerits: Kuidas jõuda grupi vedajate sekka?

KOMMENTAARIDE RUBRIIGIS LISANDUNUD KAKS HUVITAVAT SÕNAVÕTTU KERT MARTMALT!
(Ühtlasi näitab Kert Martma - vägisi tahaks lugupidamisest öelda hr Martma, aga härratamine ei käi Eesti ajakirjanduse kaanonitega kokku -, et väga edukalt saab kommenteerida ka oma nime ja näo alt. Õppige!)
Huvitav, mis te neist sõitudest arvate? Laupäeval pedaalisin rattaga kerges küljetuules 31 km maale, aega kulus 58.30 (mõõdan aega alati uksest ukseni), keskmine kiirus 31,8 km/h. Võtsin asja lõdvalt, mõõdukalt. Siis lükkasin-tõmbasin maal päikse käes paar tundi muruniidukit ja lõikasin puudel kuivanud oksi ning sain mesilastelt kaks korda nõelata, ühe sutsu otsa ette ja teise reide. Õhtul istusin taas ratta selga ning sõitsin Tartusse tagasi. Tuul oli pööranud nii, et puhus küljelt vastu, aga siiski suutsin läbida 30,7 km (linnas pisut teine marsruut võrreldes maale minekuga) 54.05ga, mis teeb keskmiseks kiiruseks 34,05 km/h.

Pühapäeval mõtlesin, et teen rahuliku sõidu. Sõitsin linnast välja mööda Tartu rattaralli rada ning alustasingi tasa ja targu, kiirusemõõdik näitas pidevalt alla 30 km/h, aga siis hakkas loksumine tüütama ning Tartu lennuvälja juurest üle Valga ja Viljandi maantee ning Ilmatsalu tee Tallinna maantee poole suundudes panin tempot juurde ning lõpuks tuli 40 km pikkuse ringi ajaks 1:15.15, mis annab keskmiseks kiiruseks 31,9 km/h.

Pole ju pahad ajad, eriti laupäevane maalt linna sõit, kus Jõgeva maanteel pidi vastutuules nägema isegi laskumistel vaeva, et kiirust üle 40 km/h saada. Seda kaotust kompenseerisin tõusudel, kus töötasin tugevalt, hoides kiirust 30 km/h kandis.

Aga ikkagi jääb küsimus: mida peaks minusugused tegema, et suuta sõita ligilähedaseltki samuti nagu Kert Martma (29), Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi doktorant, kes vedas Tartu rattarallil enamiku distantsist teist suurt gruppi? Ma saan aru, et Martma-suguste tasemele pole minusugustel lootustki jõuda. Niisiis on küsimus selles, kas ja mis hinnaga on võimalik saavutada edasiminek, et Martma-sugustega vähegi võrdselt sõita.

Tunnistan ausalt: tund ja veerand üksinda rattaga sõita on mulle küll ja küll. Edasi läheb tüütuks pongestamiseks. Mõnu ja lõbu kaovad. Lisaks üüratu ajakulu. Aga kui mõnu ja lõbu kaovad ning aeg pudeneb vändates käest, siis on tõsine mõttekoht, kas tasub üldse sitkematele meestele järele püüda.

Ehk teisisõnu: praegu sõitsin maalt linna 34 km/h, aga kui palju peab harjutama, et suuta samades oludes sõita sama maa 36 km/h-ga? Ent isegi see pole mingi näitaja. Vaja on saavutada keskmine vähemalt 38 km/h. Too kiirus juba lubab üht-teist korda saata. Aga kui palju kulub 34-lt 38 km/h-ni jõudmiseks treeningtunde ja -kilomeetreid?
******
Jaanus Laidvee on Amasa Back Trail, La Sal Mountains in the background, Moab, Utah. 20. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Tartu rattaralli liidrid. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Tartu rattarallil tõus Otepääle. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

35 Kommentaarid:

At 10:25, Anonymous Anonüümne said...

L:"300...600km nädalas, et Martma taseme poole liikuma hakata. Jääb küsimus, kas saab ka kuidagi lihtsamalt (ilma keelatud võteteta) ;)"

 
At 10:40, Anonymous Anonüümne said...

Priit, Martma sõidab 13-15 000 km aastas, selles ongi nõks. Küsimus kas see on mõtekas ja mis on eesmärk.

 
At 11:06, Anonymous Anonüümne said...

Priit - etteantud tingimustest lähtuvalt pole Teil mingit lootust jõuda grupi vedajate hulka. Kui käid nädalas mõned korrad a´1 tund korraga sõitmas siis on üldse ime, et nii hästi suudad sõita.

Aga kui soovid siiski hakata ka gruppi vedama siis:
- tõsta kilometraaz aastas 10 000km peale;
- trenni tee targemini ja süsteemsemalt;
- käi kevadlaagris;
- tee pikkasid rahulikke sõite;
- osta karbonratas, karbonjooksud ja karbonkahvel;
- soeta pulsikell.

Kui kõik eelnev tehtud ja tulemust ikka veel pole siis viimaseks osta ka vähemalt 200-eurosed päikeseprillid.

PS. Üks lihtsam lahendus on ka. Selles osas võid nõu küsida Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu käest.

 
At 11:12, Anonymous Anonüümne said...

konkreetsete nimede eraldi väljatoomine on mitme otsaga asi. esmalt tuleks kontrollida, kas hr. Martma soovib saada otsa ette templit "PP semu"? oleme näinud, mis näit Ripsi ja Teppaniga juhtus.

 
At 11:28, Blogger Priit Pullerits said...

...ma ei ole hr Martmaga elus kordagi isiklikult kohtunud ega näost näkku ühtki sõna vahetanud, nii et semu-ohu jutt on ülepaisutatud. Tunnistan, et mulle avaldas suurt muljet, a) et ta suutis rattarallil üksinda ees nii kõva tempot teha nii pikalt ja b) et temast on saamas ka doktor, teaduste doktor - ikka ehtne ja atesteeritud (versis isehakanud, you know). Sellistest meestest, kes suudavad olla tegijad kahel nii vastandlikul rinde, pean ma kõvasti lugu.

 
At 11:30, Blogger Priit Pullerits said...

...ja mis siis dr Ripsi ja Teppaniga juhtus? Mitte midagi! Ärge kujutage endale asju ette! Dr Rips on endiselt väga nõutud arst ja Teppan, ilmselt Vahur, ajab väga innukalt ja tublilt oma mitmeid ridasid.

 
At 12:13, Anonymous Anonüümne said...

Tere, Priit
Kas tohiksin Sulle soovitada kirjandust: Joe Friel "Maastikuratturi Treeningupiibel". Tõlkija tuntud spordimees.

 
At 12:26, Anonymous Anonüümne said...

38km/h??? Sellist tempot olen üksi pidanud vastu 133 km. Eesmärk oli 41 km/h. Selle koha peal pidasin aru ja ei leidnud tulemuse parandamiseks ressurssi. Nüüd olen pehmo ja tunnen pehmotamisest mõnu. Elu on lill.

 
At 12:54, Anonymous Anonüümne said...

Martmal tasub ettevaatlik olla jah. Vaadake näiteks, mis on saanud Pulleritsu kunagistest protežeedest Taaramäest ja Veerpalust.

 
At 14:27, Anonymous Anonüümne said...

Eks ta õige ole, et kiiruse ja vastupidavuse suurendamiseks tuleb teha erinevaid kiirust ja vastupidavust suurendavaid trenne aga enamikel pole seda aega, tahtmist ja raha ja viitsimist, et vaadata, kuidas ja kuhu areneda saab - Martmal aga on lihtsalt head geenetilised eeldused olla rattarajal kõva ja teaduses ka....80%-l eestlastel seda vist pole...

 
At 15:47, Anonymous Anonüümne said...

Kuna PP mahtu ei taha suurendada, siis on küsimus hoopis selline, kuidas säilitada antud kiirust. Sest olgem ausad, sellise läbisõiduga on PP tulemuse juba maksimum. Enamus, kes on PP tagapool ja ka eespool kulutavad tunduvalt rohkem aega treeningutele ja vaid unistavad, et sellise väikese mahuga nii hea tulemus välja sõita.

 
At 16:22, Anonymous Anonüümne said...

Kus see porobleem siis nüüd on? Minuarust sa sõitsid sama kiiresti kui Martma, lihtsalt 40m tagapool. Grupi vedajate hulka tuleb sõita, jääda nii 6-7 possale, kuid mitte mingil juhul minna vedama. Ja oledki nende seas. Eriti mõtetu on vedajatel omakorda 50 m eest ära sõita ja siis jalg sirgu lasta ning öelda, et see oli nali. Tuleb öelda, et jalg läks krampi vmt. Ratas mängib ka suurt rolli. Kui ma oma rattaga ette lähen, siis arvatakse kohe, et mingi nali toimub vist.
Küsimus tulek püstitada hoopis nii: Kuidas saada sama tugevaks kui minust 2 korda nooremad?
Teet

 
At 20:44, Anonymous Anonüümne said...

Priit, Su lood on kenad, kuid neist pole praktiliselt midagi kasu. Sa räägid pidevalt sellest, kui kõva mees keegi on, aga peaaegu mitte kunagi sellest, kuidas ise samasuguseks saada. Kiitmine "vaadake, kui andekas ta on" ei ole konstruktiivne, sest andekus on kaasasündinud omadus ja tahtele või treenimisele ei allu.

Sa oled mitmel korral nimetanud skandinaavlasi pehmodeks ja avaldanud lootust, et meie inimesed selliseks ei muutu. Samas ei esita Sa teid, kuidas meie inimesed saaksid oma võimed, nii palju kui neid kellelegi antud on, täiel määral välja arendada. See on ohtlik, sest nägemata viise, kuidas edasi areneda, loobuvad inimesed püüdmast ja taanduvad lõpuks samasugusteks pehmodeks nagu need, keda meile Sa negatiivseks eeskujuks tood. Rääkimine ainult sellest, kuhu keegi on jõudnud, ei ole eriti motiveeriv, kui ei räägita ka sellest, kuidas ta sinna jõudis. "Kuidas" ongi õigupoolest põhiküsimus.

 
At 21:28, Blogger Andres P said...

Priit, kuule Sul on mingi kalduvus takerduda kordamisse. Mitte jutude, aga võtete. Omadusõna-nimisõna. Punane Madshus saabas, auguga püss Fisher, mittedoktor Ain-Ivar, doktor Rips, naiste B-koondise treener Tramm, jne, jne. Ma täiesti respekteerin Sinu õigust oma blogis kirjutada oma soovide järgi, aga vabandust, see läheb juba tüütuks.

 
At 22:07, Anonymous Anonüümne said...

Minul tekkis hoopis selline küsimus, et vaadates Pulleritsu rattavõistlusi, neid, kus sõitajõudmine ka oluline on (mitte TRR vaid näiteks TRM), kohti ja aegu seal ning siis neid kiireid trenne, milles lõdvalt, ilma pingutamata üksi tulle käes 34+ km/h veeretakse, kas härra Pulleritsu ratta spidomeeter näitab ikka õigesti?

Rattavõistlustel Pulleritsust kaugel ees, aga trennis küll nii ei jõua :(

 
At 22:22, Anonymous Anonüümne said...

See doktori ja mitte-doktori teema, mis siit juba pikemat aega läbi käib, on küll pehmelt öeldes koomiline

 
At 22:36, Anonymous Anonüümne said...

22:07 - see 34 km/h on veel rahulik loksumine - mõned postitused tagasi oli veel juttu, et tõmmati kiirus rahulikult 61 km/h peale ja sealt pandi veel edasi. :D me oleme lihtsalt nõrgad
Taavi

 
At 00:16, Anonymous Anonüümne said...

Olen seda korduvalt öelnud- lombakat parandab ainult haud.

 
At 00:34, Blogger Unknown said...

Tere!

Minuni jõudis info, et on tekkinud elav arutelu selle üle kuidas sellist kiirust talutakse.

Esiteks 40 km/h keskmisega 100+km läbida pole rattamaailmas mingi ebatavaline nähtus. Elukutselistel ratturitel (nt Taaramäe, Kangert) poleks probleemiks ka 45+ km/h keskmisega see dist üksi läbi vedada.
Pigem siin mängivad olulist rolli aasta treeningkilometraaž ning treeningsüsteem.
Ise sõidan aastas nö eliit litsentiga harrastaja tasemel rattaga 17000+ km kanti ning selle tulemusena kannatab minu nö diisel mootor teatud tsoonis tuksumist pikalt. Eelmine aasta Tristar 111 triatloni ratta sõidul sai Otepää ringidel 100km keskmist hoitud päeva kolmanda tulemusena 42km/h.

Samas treeningutega tuleb kindlasti olla väga ettevaatlik ning arvestada sellega, et vorm paraneb aastast aastasse ja väga pikka mööda. Järsult treeningute intensiivsust kindlasti tõsta ei tohiks. Vastasel korral on oht nö läbipõlemiseks suur ning võivad kaasneda ka rängad tervise kahjustused.
Organismi tuleb koormusega harjutada pikkamööda ja seda väga süsteemselt ming treeningplaani järgi, tegu on spordis omaette teadusega ja ei hakka siin seda pikemalt lahti seletama.
Nõmme Rattaklubi noortele trenne andes rõhutan aga pidevalt sportlase vormi pikaajalist, tarka ja tasakaalukat kujunemist - ehk nagu vanasõna ütleb tasa sõuad, kaugele jõuad. Kiiresti saavutatud vorm (ehk nagu sportlaste ringis öeldakse "saiavorm") on rabe ning sinna peale tõelist taset ehitada ei ole võimalik.

Edu ning sportlikku suve soovides,

Kert

 
At 08:08, Anonymous Anonüümne said...

Tristari 3 ringi on siiki ca 97,4 km, see 100 on lihtsalt ümardus, et saada 111 kogu distantsiks. Kuid mis ei kahanda selle tulemuse väärtust eriti.

 
At 10:41, Anonymous Anonüümne said...

Kert on maanteel ülikõva. Minu ainus küsimus on, et kuidas see meeletu kilometraaz ei avaldu MTB võistluste protokollides? Sellise treenitusega peaks igaljuhul 10-20 hulgas sõitma. Arvan et samsungil sõidab seal sektoris mehi kelle aastane läbisõit on ca 5000 km.
Ise suudan välja pakkuda kaks võimalust. 1. Kert ei taha maastikul kiirelt liikuda
2. Kert ei oska maastikul kiirelt sõita

 
At 10:50, Anonymous Anonüümne said...

Alalhoiuinstinkt mängib ka suurt rolli. Maastikul võidavad need, kes täiega laskumisest alla panevad pea ees. Mõistagi peab suutma püsti jääda ratta peal. Räägin omadest kogemustest kunagistest 80 aastate keskel toimunud rattakrossidest võidukatega. Oli laskumisi kust paljud julgesid ainult ratas käekõrval alla kõmpida. Võidumehed ei võtnud isegi hoogu maha.
Teet

 
At 11:07, Blogger Indrek Sarapuu said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 11:35, Anonymous Anonüümne said...

Maanteesõit on lihtsalt üks "tuim vajutamine".
Maastikul kiireks liikumiseks on eelduseks paindlikkus jõudu osavamalt rakendada ning taluda pidevat tempo ja rütmi muutust.

 
At 14:09, Anonymous Anonüümne said...

Jutt läheb väga pehmoks. Tõmbaks teema käima Utah-ga. Teame, et artikli viimane pilt on tehtud PP reisilt Salt Lake Citysse - kohta kus asub NSA PRISM programmi Eesti kodanike spioneerimise pikaajaline andmeait. Kas PP külastas oma reisil ka seda andmeaita ja millised suunised sellisel juhul PP sealt Eestis tegutsemiseks sai?

 
At 14:18, Anonymous Anonüümne said...

ei imestaks kui peategelane aidas kannuseid ja/või raha teeniks. papp ja feim on mõne jaoks põhilised.

 
At 14:53, Anonymous Anonüümne said...

Its, its, PP salagendi missioon on paljastatud ja mees on nüüd vait nigu kult rukkis :D See seletab miks PP-d vaatamata tema näilisele homode vastasele meelsusele ja konfrontatsioonile hr Kadastikuga PM-i singileival peetakse.

 
At 18:32, Anonymous Anonüümne said...

Miks peaks, ehk siis parafraseerides eelnenud postitusi, mis selle mõte on?
Vedada on lihtne tuleb minna grupi ette ja vedada. Kas ja kui pikalt sõltub juba sellest kui kõva on vedaja ja mis on vedamise eesmärk.
Igasuguse liikumise eesmärk on üldiselt kuhugi jõuda. Ringliikumine on selles mõttes kummaline küll, võiks isegi öelda mõttetu. Samas kui jagada distants lõikudeks siis see nii tobe ei paistagi:).
Vedamise eesmärk rr-l on harilikult selles, et keegi on jäänud oma tasemele vastavast grupist maha ja sattunud tasemelt nõrgemasse gruppi, kus on liiga palju igatsorti värisejaid. Siis selleks, et mitte sekeldustesse sattuda vajutab grupi ees. Kui ta on piisavalt tugev siis see töötabki.
Seega siis võimalik vastus "Kuidas ...?"
_tuleb leida tagantpoolt piisavalt nõrk grupp ja asuda seda vedama.
Rattaralli annab selleks küll päris palju võimalusi.
Iseasi MIS SELLE MÕTE ON?
Terv. Toomas

 
At 00:15, Blogger Unknown said...

Tere taas!

Jälgisin eelnevaid kommentaare ning jagaksin veidi selgitusi nende osas.

Üldiselt on jalgratturitel, kes juba rattaspordiga pikemat aega tegelenud kujunenud kindlad eesmärgid ja distsipliinid, kus nad tulemusi saada tahavad (kõike lihtsalt puht füüsiliselt ei jõua). Sellest lähtuvalt tehakse ka treeningplaan kuhu integreeritakse erinevat tüüpi eriala ja üldfüüsist arendavaid trenne.

Minu treeningkilometraaž on valdavas enamuses MNT oma. MTB treeninguid teen healjuhul korra nädalas ja seegi kipub olema SEC võistlusena. MTBga nii palju kilomeetrid koguda raske...seega ei saa võrrelda omavahel MTB trenne ja MNT trenne kilomeetrite baasil.

Mis nüüd konkreetselt minusse puutub, siis pole mingi saladus, et mul põhieesmärgid eraldistardis ja maantesõidus. MTB võistlused on vaheldus ja mingit spets ettevalmistust nendeks ei tee ning eesmärke seal endale ei sea. Üldiselt olen seda meelt, et kui palju võistled, siis pead oskama osasid võistlusi trennidena võtma või kasutama neid enda testimis moodustena. Prioriteet võidusõidud on need, kus sõidad end 110% tühjaks.

Mis puutub MTB võidusõitudesse, siis selleks, et sõita hästi MTB võistlusi ei piisa kindlasti pelgalt maantee treeningutest...võid ju kõvasti vajutada, aga laskumised ja singlid teevad oma töö.

Eks enamusele on see jutt juba teada ja tuntud...ei hakka rohkem sellega tüütama:)

Tervitades,

Kert

 
At 09:32, Blogger Priit Pullerits said...

Lp Kert Martma!

Suur tänu selgituste eest. Usutavasti said teie vastusest oma vastuse kätte ka need, kes on mult küsinud, et kui ma suudan maanteel sõita lõdvalt teises grupis, siis miks ma Tartu rattamaratonil ääri-veeri alles 800. koha kanti küünin. (Sellepärast, et ma ei armasta MTB-l sõita ega tee MTB trenne.)

Kuid mind kummitab ikka Tartu rattaralli, sest teise grupi vedamine oli äärmiselt muljetavaldav.

Minu kolm lihtsat küsimust on järgmised.

Ausalt, ilma, et peaksite kartma enda upitamist, siis mis oleks teie arvates grupi eesotsas toimunud, kui teid ei oleks olnud, ehk kas siis oleks ka see grupp sama kiiresti liikunud? Rattaralli järgses kommentaaris ütlesite, et niipea kui mõni mees ette läks, jätkus teda seal vaid sajaks meetriks ja siis oli toss väljas ja tahtmine otsas.

Teiseks, kas on ka mingit efekti, kui grupp sõidab vedajal kannul? Mul on millegipärast jäänud mulje/tunne, et kui grupp õla taga on, siis on sellel ka mingi mõju liikumiskiirusele - ehk teisisõnu: kui sõita Tartu rattaralli rada eraldistardist ihuüksinda, siis te küll sama aega ei saaks, mis gruppi vedades?

Ja kolmandaks, kui te suutsite gruppi nii pikalt vedada, siis küllap oleksite suutnud ka grupil lõpus eest ära sõita või hoida kohta kõige ees ja ikka turvaliselt finišeerida, kas pole nii? Minu arvates, kas see läbi grupi kõige taha vajumine hoopis ohtlikum pole, sest mass vajub selga?

 
At 12:13, Anonymous Anonüümne said...

Eks see grupi ees olemine tiivustab jah. Mul oli rattarallil ka juhus kui sattusin grupi ette vedama. Püüdsin ikka endast parima anda. Mõne aja pärast oli nagu kuidagi liiga vaikseks jäänud selja taga. Tagasi vaadates paistis grupp 200 m kauguselt. Vot nii vot.
Teet

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Grupi vedamisega on jah alati nagu oleks tiivad seljas - kõige parem näide trennides on,et kui esimene paar grupis hüppab vasakule puhkama, siis teine paar, kes pääseb vedama, tõstab 99% juhtudel tempot...:-

 
At 20:26, Anonymous Anonüümne said...

Väga hea lugemine. Mul tekkis isiklik huvi, soovitatud kirjanduse vastu:
Joe Friel "Maastikuratturi Treeningupiibel
Kas kellelgi on üle? Ma ostaks endale ühe eksemplari!
Kelle on, visake kiri rc5@hot.ee, palun!

 
At 03:04, Blogger oakleyses said...

tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches

 
At 03:13, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 

Postita kommentaar

<< Esileht