teisipäev, oktoober 06, 2009

Pullerits: Kas harrastajad teevad proffidele tuule alla?

Kolm aastat tagasi enne Tartu rattamaratoni üritasid mitmed rattasõbrad hirmutada Eesti proffe norra naisega. Starti pidi tulema Gunn-Rita Dahle Flesjå, õrnema soo seas maailma parim krossisõitja. Äkki ei saa Eesti mehed talle vastu, kohtasin põnevusest käte hõõrujaid.

Ei olnud norralannast Eesti parimatele vastast. Ta jäi 33ndaks. Tänavu, tõsi küll, pärast lapse sündi, ei olnud temast vastast isegi Eesti harrastajatele. Ta lõpetas rattamaratoni alles 83ndana.

Ma ei üritagi siin hakata lehvitama poliitiliselt ebakorrektset, liiati teaduslikult põhjendamata väidet, et sünnitus kahandab naiste võistlusvõimet. Pigem suurendab seda, kui meenutada, kuidas Belgia tennisist Kim Clijsters, aastase tütre ema, võitis sel sügisel pärast tippsporti naasmist USA lahtised meistrivõistlused.

See, millest Norra tippratturi suur langus rattamaratonil räägib, annab tunnistust Eesti harrastussportlaste taseme üüratust tõusust. Ehk nagu sedastas mulle sitke hobisportlane ja tunnustatud traumatoloog Leho Rips, mulluse rattamaratoni 90.: «Harrastussportlaste vaimne tahe ja pühendumine eesmärgile ületab kohati professionaalide oma.»

Kas nüüd, kui Eesti harrastajad näitavad massiliselt tagumikku maailma parimale naisele, keda veel hiljuti pidid kartma kohalikud profid, jääb oodata, millal hakkavad nad rattamaratoni kolmekordse võitja Jaan Kirsipuu ja tänavuse parima Allan Orasega esikoha pärast heitlema?

Juba annavadki harrastajad endast üha häälekamalt märku. 42-aastane Virgo Karu, kes teeb päeval kella viieni kontoris müügitööd, võitis kevadisel Tartu rattarallil kõigi ässade ees esimese vahefiniši. Kas teate, kui palju ta treenib? 450 tundi aastas. Rattakilometraaži tuleb hooajaga 7500.

Aga see pole mingi piir. Eesti kriteeriumisõidu meister Indrek Rannama, kes rajab Tallinna Ülikooli doktorandina rattakompetentsi keskust, on kuulnud, et mõned harrastajad pidid aeg-ajalt treenima 36-38 tundi nädalas. 20-tunnised nädalad pidid tema andmeil olema väga sagedased. Need eeldavad kolmetunniseid treeningpäevi.

Üks selliseid fanaatilisi harrastajaid on Eesti Loto müügijuht 38-aastane Tarmo Mõttus. Ta on süstemaatiliselt treeninud vaid kaks aastat, ent sai sellegipoolest rattamaratonil jagu Dahle Flesjåst. Lapsepõlves kaheksa aastat klarnetit õppinud Mõttuse pikimad treeningnädalad küünivad 26 tunnini. Lõppeva hooaja rattakilometraaž ulatub tal 7000ni. Seda hoolimata pikka aega kimbutanud südamerütmihäiretest. (Lisaks: doktor Ripsi 2006. aasta treeningtundide arv - 570.)

Paadunud harrastajad käivad isegi välislaagrites. Märtsis-aprillis võib Lõuna-Euroopas kohata vormi kogumas vähemalt kakssada Eesti entusiasti. Suusafanaatikud siirduvad peagi ligi kahenädalasse lumelaagrisse Põhja-Soomes. Näiteks Virgo Karu on käinud Vuokattis juba aastaid.

Tulemus on see, et kui Kirsipuul juhtub olema väga vilets päev, aga Karul hästi hea päev, saab müügimees Jassist jagu. Jah, seda on Elion Cupi sarjas korra juhtunud. Küsimus on selles, kas seda hakkab juhtuma üha sagedamini.

Vastus on: ei hakka. Ükskõik kui palju tööinimestest harrastajad oma koormusi ei tõsta ja kui palju laagrites ei käi, ei teki neil lootustki, et Eesti tippe alalõpmata ohustama hakata.

Ka fanaatilisimast pühendumisest ja murdmatuimast tahtejõust pole harrastajaile abi, et kompenseerida tippude aastatepikkusi kogemusi, alates taktikalisest vaistust ja lõpetades tehniliste finessidega. «Me oskame ökonoomitada,» resümeerib Allan Oras tippude ületamatu eelise harrastajate ees.

Kui rolli mängiks vaid treenitus ja vastupidavus, võinuks nelikürituse võitu jahtiv Oras olla tänavusel Tartu suusamaratonil esiotsa kannul. Aga oli alles 93., kaotust võitjale tervelt pool tundi. Vasaloppeti võidumees Raul Olle, kel alates kevadest kogunenud rattakilometraaži 8500, kaotas rattamaratonil Orasele küll vaid kaheksa minutit ja oli 40., ent tunnistab, et ei jõua tehniliselt ega taktikaliselt ealeski Orasele järele.

Kui Eesti vastupidavusalade tipud ei suuda kõrvalalal kohalike tuusadega konkureerida, ei suuda neid ammugi ohustada amatööridest harrastajad. Nii tuleb noil edaspidigi rahulduda sellega, kui parimast naiskülalisest jagu saavad.
******Tenaya Lake, Yosemite National Park, California. 18. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Gunn-Rita Dahle Flesjå (vasakul) ja Jaan Kirsipuu 2006. aasta Tartu rattamaratoni stardi ootel. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Gunn-Rita Dahle Flesjå (nr 69) 2006. aasta Tartu rattamaratonil Ande toitlustuspunkti lähistel. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Ratturid tänavusel Tartu rattamaratonil möödumas jootmispunktist. Foto autor: Andres Ehrenpreis, Scanpix
Foto 4: Raul Olle (vasakul) õnnitlemas tänavuse Tartu rattamaratoni võitjat Allan Orast. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 5: Gunn-Rita Dahle Flesjå andmas tänavuse Tartu rattamaratoni naiste arvestuse võitjana ETV-le intervjuud. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

49 Kommentaarid:

At 10:45, Blogger karbonocoq said...

Priit, ei saa võrrelda võrreldamatut.
Mägirattasõidumõttes on Tartu maraton ikkagi maanteesõit, mis sellest, et toimub kruusamaanteedel, tõelistel maratonidel, mis ei kvalifitseeru grupisõiduks ning kus tulevad esile mehe tõelised võimed ning sõiduoskus ja tehnika, pole meie meestel 50-parema sisse asja. seda näitavad ka mägirattamaratoni mm tulemused.
Isiklikult ei tunneks mingit rõõmu naisterahva, mis sellest et maailma parima, võitmisest. Harrastajate treeningmahud on meil kõvad küll ja nii Virgo, Tarmo ja kasvõi Leho, on maailma harrastajate seas tugevad tegijad.

 
At 11:11, Blogger Priit Pullerits said...

Me võime seda maailma parema naise alistamise temaatikat laiendada Kristina Šmigun-Vähi näite varal. Ta ütles kunagi, et MK-l sõidavad esimese otsa naised sama kiiesti kui tagumise otsa mehed (loodetavasti ja usutavasti ei pidanud ta silmas türklasi jms). Kui meie suusaharrastajad saaksid Šmigunist jagu - aga ma ei tea, kas saavad, sest selleks pole võrdlusvõimalust olnud -, oleks nad potentsiaalsed MK-sarjas osalejad.

 
At 11:15, Anonymous Anonüümne said...

Mina tunnen küll, et harrastajate tase on ikka kohati väga kõrge. Endalgi töökaaslased on võtnud eratreenereid, käiakse laagrites ning treenitakse pea iga päev. Ise aga tunnen, et olles stardis tõelise rahvasportlasena olen nii kehv (teen ca 3 korda nädal trenni (jooksen või suustan või olen jõusaalis)et enda on ka piinlik. Tase on lihtsalt kõrge ja noh jääd kogu aeg kuhugi taha. Ei tahagi nagu enam starti minna.Parem tunne on tõelistel rahvaspordi üritustel (TM või SEB jooks vms). Olgem ausad ka need nö. harrastajad suhtuvad tõelistesse rahvasportlastesse halvustavalt. Ratturid nimetavad ju lõpumehi "tšainikeks" või "matkajateks" ning loevad ennast neist ikka kõvasti paremateks, targemateks jne. Mida nad ju tegelt on ka, koht ju näitab seda:) Jutu mõte on lihtsalt selles, et harrastajate tase on nii kõrge, et rahvaspordi üritused on muutunud nii tähtsaks spordivõistluseks, et tavaline harrastaja ei taha sinna minnagi. Kompleksid noh:)

K.

 
At 12:09, Anonymous Anonüümne said...

Üldine tase on tõusnud aga eelmise arvamusega küll nõus ei ole. Pole sellist suhtumist veel kohanud

 
At 17:55, Blogger Madis said...

Kõigepealt peaks vist defineerima harrastaja ja professionaali? Aga seda on siin blogis juba ennemgi nämmutatud.

 
At 02:28, Anonymous Anonüümne said...

olen nõus, et mõisted on siin segamini. kas üle 25h nädalas treeniv mees on harrastaja???

 
At 08:30, Anonymous Anonüümne said...

Loomulikult harrastaja, kui ta teeb seda oma põhitöö kõrvalt ja maksab oma hobi ise kinni.

 
At 08:32, Blogger Priit Pullerits said...

Kas see pole nii, et professionaal on see, kelle põhitöö on sportimine (aga ei pruugi ainus töö olla; kõrvaltöö võib olla riidepoe pidamine), aga harrastaja see, kelle põhitöö on midagi muud kui sport (ehkki ka sport võib talle raha sisse tuua, kui ta rahvaspordiüritustel väga edukalt esineb); lisaks on professionaal see, kes treenib selleks, et osaleda võistlustel teiste professionaalidega (MK ja igasugused proffide ühepäevasõidud), harrastaja aga see, kes heal juhul vaid unistab sellest, et proffide tasemele jõuda ega küüni sinna kunagi, ükskõik kui palju ta ka töö kõrvalt pingutab.

 
At 09:01, Anonymous Anonüümne said...

Aga kuidas jääb töötutega, kas need on harrastajad või profid?

Üldiselt ajate ikka segi selle asja. Proff on see kes saab sportimise eest palka ning ta võib olla meeskonnas ka lihtne veevedaja. Harrastaja on see kes teeb sama asja ilma palgata. Poolproff on see, kes võistleb amatööridega, kuid palka saab oma sponsilt või tööandjalt ning tema ainus tööülesanne on kõrge koha saavutamine amatööride klassis. Siia alla kuuluvad nt AV, ja KŠ-V.

 
At 09:19, Blogger Priit Pullerits said...

Annaks siin veel ühe nuputamisülesande eilse PMi spordiküljelt ("Jalgrattasporti ähvardab hiiglaslik dopinguskandaal", lk 18-19):

Prantsusmaa antidopingu agentuur (AFLD) tegi eelmise aasta Tour de France’ilt võetud dopinguproovidele kordusanalüüsi ning väidetavalt on tulemused šokeerivad – erinevate allikate andmetel avastati kuni 40 keelatud ainetega patustanud jalgratturit.
AFLD president Pierre Bordry teatas enne tänavuse Tour de France’i algust, et nad kavatsevad osa mullustest dopinguproovidest uuesti üle vaadata. Prantsusmaa ajalehe L’Equipe’i andmeil lõpetasid kõik dopingut tarvitanud üldarvestuses 20 parema seas.

Küsimus: kuidas mahuvad kõik 40 patustanud jalgratturit 20 parema hulka?

 
At 09:31, Anonymous Anonüümne said...

lihtne, kõigepealt kontrolliti esimest 20-t, kõik võeti maha, siis kontrolliti järgmist esimest 20-t :)

 
At 09:57, Anonymous Anonüümne said...

No kui sa Priit loeksid seda artiklit kaks või kolm või veel rohkem kori siis ehk saaksid aru. Mina teistkordsel lugemisel sain aru niimoodi, et ühe allika väitel oli dopinguga patustajaid 40 ja teise allika väitel olid dopingu patustajad esimese 20 hulgas ja selle teise allika puhul polnud ka koguarvu öeldud. Seega ei peagi need 40 20 sisse ära mahtuma aga võibolla kolmandal lugemisel oleks ma saanud ka juba kolmandat moodi aru...

Eero

 
At 10:15, Blogger Priit Pullerits said...

Eero, mis ajast peale on ajaleheartikkel nagu matemaatikaülesanne, mille tuumast aru saamiseks tuleb seda mitu korda lugeda? Lehelugu tuleb toimetada selliseks, et see oleks kohe esimest korda lugedes arusaadav.

 
At 10:48, Anonymous Anonüümne said...

Priit, ma ei tea aga ma arvan, et ikka selleks, et ajakirjanik tahab lugejat harida ja ta kaasamõtlema panna. Mitte aga artikkel supsti valmis, siis loed vurinal läbi ja kohe kommenteerima. Ennem ikka mõtled, uurid ja puurid, et kas said aru ja millest said aru ning kuidas said aru. Siis loed veelkorra. Samal ajal plingivad artikli kõrval olevad reklaamid silma. Pärast tuled veel tagasi lugema, et kuidas selle 20 ja 40-ga asjad oli. Artikkel saab veel ühe lisa kliki. Tegelikult võiksid Sina hoopis uurida miks Postimehes keerulised artiklid on ja siis teada anda kas ma olen õigel teel või mitte :)

Eero

 
At 11:36, Blogger Unknown said...

Kui Tarmo Mõttus juhtub seda lugema, siis oleks huvitatud teadma, et mis moodi ta oma südame rütmihäiretest lahti sai? Mul viimasel aastal sama jama. Kui oleks artiklit varem lugenud siis oleks Tarmo käest peale Haanjat saunas küsinud, aga ei teadnud tema kunagisest probleemist siis.

 
At 12:51, Blogger Priit Pullerits said...

Aarne, rääkisin Tarmoga, ta lubas peagi kirjutada, kuidas ta sellest probleemist jagu sai.

 
At 14:53, Anonymous Anonüümne said...

Mulluse Tour de France’i dopinguproovide kordustestid uusi vahelejäänuid ei tuvastanud

 
At 16:05, Blogger Madis said...

Meie riigi vist ainuke tõsises konkurentsis osalev profisportlane on Kaia Kanepi. Kõik muud spordialad, mis meil harrastatakse, on maailma mõistes nišialad ja nendes liikuv raha ja tunnustus marginaalne. OK, jalka on kah võib-olla peale tennist :-)

 
At 16:25, Blogger Priit Pullerits said...

Veel kriitilisi küsimusi: täna lugesin huviga Aivar Rehemaast, kus on kirjas nii:

Võrreldes varasemate hooaegadega on Rehemaa tunduvalt rohkem treeninud kui varem. Juba suvekuudega kogunes kümme lisatundi. «Ka laagri esimese kahe nädalaga oleme veel graafikust ees. Väsimus on sees,» tõdes 27-aastane Rehemaa, kes harjutab Anatoli Šmiguni käe all.

Esimeses lauses on täiesti tarbetu sõnapaar "kui varem". Edasi, kümme lisatundi - kas see on võrreldes eelmise hooajaga või hoopis eelmiste hooaegade keskmisega, mida lubab oletada lõigu esimene lause? Edasi, et ta on veel graafikust ees. Aga kuidas ta saakski olla graafikust maas, kui lugu on rääkinud, et ta on treeninud rohkem kui varem? Mis graafikust (plaanist) on jutt? Hooaja üldisest või konkreetse laagri treeninggraafikust? Pigem hooaja üldisest graafikust, sest kogu lõik on ju sellest rääkinud? Mida püüab rõhutada sõna "veel"?

Jah, need on kriitilised küsimused pisiasjade kohta, aga kes julgeb väita, et ta saab lehes kirjutatust kindla peale õigesti aru?

 
At 17:04, Anonymous Anonüümne said...

Madis, kas sa unustasid Rein Taaramäe nime ära või arvad tõesti, et rattasport on nišiala?

 
At 17:34, Blogger Vigurivänt said...

Aarne, minu rütmihäirest vabanemine oli klassikaline, aitas mandlilõikus. Alates 2002 aastast teadsin nende olemasolust, aga ei tundnud. Kui näpu pulsile panin, siis tundsin, et paus on sees. Korra kandsin arstide paigaldatud Holter-i nimelist junni 24h küljes, pause oli üle 5000. Kuigi kohe kahtlustati mingit põletikku organismis, siis 2 kohalikku "velskrit" kinnitasid, et mandlid on korras. Õnneks tänu Leho utsitamisele käisin TÜ kliinikumis Kasenõmme juures ja sealt edasi tuli vaid lõikus ära kannatada. Paar-kolm kuud hiljem märkasin, et süda enam pause ei jäta. Eelmisel nädalal läbisin ka koormustesti, mis kinnitas ka vahelöökide täielikku puudumist. Muide siinusrütm oli mul alati paigas, kui see midagi ütleb ja koormuse suurenedes vahelöögid vähenesid. Viskasin nalja, et nagu ralliauto, tühikäigul ei tööta korralikult :-)
Treenimisest tahaks täpsustada, et jutust jääb mulje nagu ma laoksin 20 ja enam tunniseid treeningnädalaid, see ikka nii ei ole. Mul on sel hooajal 4 nädalat, kus treeningtunnid jäävad 22 ja 26 tunni vahele, aga keskmine on ikka 10h kandis. Olen seda keskmist tasapisi tõstnud ja alles sel aastal lisasin jõuintervallid jms, varem ainult sõitsin. Üldse olen ratast treeninud alates 2004 aastast. See, et tippudele kannale jõuda on tõesti võimatu, sest ajaliselt ei ole tõesti võimalik samale tasemele jõuda. Ma ei ole veel avastanud enda jaoks mudelit, kuidas võistluste perioodil treenida ja seepärast keskendun vaid kindlatele eesmärkidele, paljud Elionid jms lähevad seega nii nagu juhtub. Näiteks sel hooajal tegin vaid Jõulumäe sõiduks mõned puhkepäevad, tuli kohe ka kõige parem tulemus.
Aa, muide tänavusel Südtirol Dolomite Superbike võistlusel olin nn 4. naine. Esimene polnud küll kaugel, kui arvestada seda, et mul tuli kõhuhädade pärast ka võsas käia, aga välimuselt oli tegemist sellise tugeva kondiga naisega, kes minu pilgu läbi sobiks rohkem ketast heitma vms. 3. koha naisega sõitsin pidevalt koos, tema jalad kaunistaksid iga meesolevust. Lamemaa elanikuna olin tõusudel kehvem, aga tegin vahe tasa laskumistel ja tasastel lõikudel. Samas on see võrdlus ka vale, sest eelneval nädalal sai igal päeval vähemalt 4h sõidetud. Võtan kesksuvist reisi rohkem treeningu ja lõbuna.

 
At 17:35, Blogger Vigurivänt said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 18:09, Blogger Unknown said...

Selle peale ei oleks tulnudki, et mandliop aitab. Ma olen vereproove andnud regulaarselt ja sealt põletikku ei ole leitud. Kusjuures mul sama jama, et pump jätab siis vahele kui töötab nö. tühikäigul ja kui vähegi liigutama hakkad siis ei tunne mitte midagi ja millegi üle ei saa kurta. Hinges aga ikkagi kripeldab, et peaks ju puhkeolekus ka ühtlaselt lööma.
10 a. tagasi oli mul sama jama ja siis jooksin mööda arste. Üks tunnustatud südametohter ütles, et siin pole midagi enam- lähed noa alla, diagnoosiks mitraal klapi tagasivool. Kui läksin sama arsti juurde kaks nädalat hiljem, et haigla paberid ära vormistada siis vaatas ta enda kirjutatud pabereid ja arvas, et oled veel noor mees ning seda pole küll mõtet lõigata, paranevat ise ära. Võta siis kinni mis on õige.
Olen märganud, et nii kümnendi tagune probleem kui ka praegune on langenud vaimselt raskele ajale. Üks arst arvas ka, et mõtled mingeid asju üle ja kui lisandub veel suur füüsiline aktiivsus siis kahte koormust süda vastu ei pea.

 
At 18:22, Blogger Madis said...

Tennis, jalgpall ja golf. Need siis esikolmik. Ilma emotsioonidesse laskumata, kainelt kalkuleerides. Ise ei mängi ühtegi nendest aga proovinud olen. Golf tundub neist kõige südamelähedasem.

Kui Taaramäe oleks ülalmainitud spordiala(de)l maailma mastaabis tegija, siis oleks ma tema nime ka maininud.

 
At 21:57, Anonymous Anonüümne said...

Golf? See on ju sama sport kui on rannas ristsõnade aja peale lahendamine. Igatahes on mulle näppu jäänud 2004 aasta kohta järgnev vaadatavust kajastav tabel:
1. Football: Euro 2004 final Portugal v Greece 153 million
2. Olympic Games: opening ceremony 127 million
3. Olympic Games: closing ceremony 96 million
4. American football: Super Bowl 95 million
5. Olympic Games: men's 100m metres 87 million
6. Olympic Games: men's 200m freestyle swimming 66 million
7. Formula one: Monaco grand prix 59 million
8. Football: Champions League final Porto v Monaco 56 million
9. Basketball: NBA finals 25 million
10.= Tennis: Wimbledon women's singles final 21 million
10.= Tennis: Wimbledon men's singles final 21 million
12. Cycling: Tour de France final stage 16 million
13.= Football: FA Cup final Millwall v Man Utd 9 million
13.= Horseracing: Grand National 9 million
15. Rowing: University Boat Race 5 million

seda tabelit võib igaüks võtta kuidas tahab, aga GOLF, mida veel?
Samas maitse asi. Väljaspool põhja ameerikat on olukord kindlast sellline, et jalgrattasport on võrreldamatult vaadatam kui golf.

 
At 22:13, Blogger dr Holden said...

Kuule, mis sa tühja jahud, harrastajamehed versus tippnaised, teeks parem midagi huvitavat!
http://foorum.haanjarattaklubi.ee/viewtopic.php?f=11&p=12598#p12598

Hea elamus garanteeritud, küsi või Soonetsilt, kes talvel meetrise lumega selle läbi tegi!

 
At 22:34, Anonymous Anonüümne said...

Aarne,rütmihäirete puhul soovitaksin võtta ühendust dr Hasso Uuetoaga PERH-st, kes on vaid sellele valdkonnale pühendunud (ja eeldatavasti Eesti kompetentseim) spetsialist. Ise olen sama probleemiga maadelnud ligikaudu 15 a ning kõrvalt kuulates aru saanud, et tegu võib olla väga eriliigiliste ja eri riskantsusastmetega rütmihäiretega. Positiivse poole pealt niipalju, et kõigele vaatamata olen saanud ennast edasi liigutada, kuigi kohati näeb see välja üsna kummaline. Nt selle aasta Tartu Suusamaratoni koht 300 kandis tuli keskmise pulsiga 132... Lisaks selgus hiljem, et ka üks kops töötas poole võimsusega, kuna mingi toru oli umbes... Teisalt usun, et nii rütmihäired, kui ka paljud muud tervisehädad tulenevad inimese peast ning võivad teatud tingimuste puhul n.-ö. ise ära kaduda. Näiteks oli mul juhus, kui üks Eesti tuntumaid traumatolooge diagnoosis peale põhjalikke uuringuid mul tõsise randmevigastuse (selleks ajaks oli käsi katkematult juba 3 kuud valutanud), mis möödus ühe ööga peale seda, kui olin ära söönud 3 imetillukest hömopaatilist terakest ning pole mitte kunagi enam end mitte mingil viisil tunda andnud. Vabandan, kui selle postituse teemast kõrvale kaldusin, kuid probleem tundus südamelähedane ning ehk on kasvõi esimeses lauses antud viitest kellelegi kasu.

 
At 23:39, Blogger Madis said...

Mida see vaadatavus siia puutub? Jutt käib spordist endast, mitte selle vaatamisest. Jälle hakkab lahmimine emotsionaalsel baasil!

 
At 01:03, Anonymous Anonüümne said...

Nii koormuste kui ka tulemuste põhjal eristatakse meistersportlasi, tippsportlasi, harrastajaid ning tervisesportlasi. Siinsetes varasemates aruteludes on tippude/harrastajate vastandusel põhinetud pigem profi-/amatöörspordi jaotusele

 
At 08:14, Anonymous Anonüümne said...

Vaadatavus tähendab otseselt reklaami ja see omakorda raha, elementaarne.

 
At 09:21, Blogger Madis said...

Ja mis puutub SuperBowl vaadatavus Porugali jalgpallurisse või Belgia tennisisti?

 
At 10:05, Anonymous Anonüümne said...

Mina arvan ,et harrastussportlased(ka mõned tipud),kes kannatavad kerge südame a-rütmia käes ja kellel on tehtud ehhokardia(veendumaks ,et füsioloogiliselt on mootor korras) on mingil hetkel kerge viirusega treenides püstijalu läbipõdenud südamelihase põletiku.Pärast seda jääb süda tundma alati organismi sattunud viirust juba ammu enne muu haigusliku enesetunde väljendumist.Kui teete endal kerge analüüsi millal olete tundnud rütmihäiret ,kas pärast rütmihäiret nt. pool päeva hiljem või järgmisel päeval lähevad silmad valusaks, kurk kibedaks vms. Siit sellisel puhul soovitus - kui tunnete rütmihäiret ,laske koormus tagasi(mitte et üldse ei treeni vaid teete siis paar päeva hästi madala pulsiga), kasutage palju küüslaauku!!!!-väga hea looduslik vahend viirustele ja lõdvestab lihaseid ka südant, ja kvartaalselt võib teha ka ~nädalase kuuri Panangini tabletti - see ei ole mingi kange värk ,sest võtta võivad ka rasedad,aga südamele väga hea,sest sisaldab palju kaaliumi,mis omakorda rütmile ok.
R.

 
At 10:17, Anonymous Anonüümne said...

Mh, küüslauk on küll "hea" soovitus. Mul on pärast küüslaugu tarbimist siskond 12 tundi tagurpidi. Soovitage ikka miskit inimlikumat looduslikku vahendit.

 
At 10:53, Anonymous Anonüümne said...

to Madis
Mille põhjal sa üritad mingit järjestust koostada, ja miks see peaks eesti spordihuvilisele korda minema?
Ära unusta et selle maailma sees mida sa tead võib olla palju teisi maailmu mis on sest esimesest palju suuremad.

 
At 13:54, Blogger Rünno Ruul said...

kui jooksmist vaadata, siis ütleksin et Loskutov on (või nüüd juba peaaegu "oli") prof ja Koselev amatöör, samas mõlemad kogusid auhinna raha - lihtsalt üks tegi seda põhitöö kõrvalt, teisel võimaldas/b "tööandja" kuude viisi treeninglaagrites olla ja maksab selle kinni.
vanal ajal olid piirid selged - kes sai kasvõi mingi kingituse, rahast rääkimata, oli kohemaid proffide hulgas ja olümpiale enam ei pääsenud. nüüd on piirid veidi segasemad.

 
At 14:47, Blogger Vigurivänt said...

Panangini närisin nagu leiba kunagi. Pole tal muidu häda midagi, aga mulle abiks ei olnud.
Aarne, kui tegemist on klapi probleemiga, siis pole mujalt abi vaja otsida, mul olid need korras. Keegi mees kunagi haiglas rääkis, et kirurg ütles, et talle pannakse Minski klapid südamele. Mees küsis, et kas mingeid paremaid siis ei ole, millepeale arst vastas, et need ongi parimad, aga nimi pole õnnestunud :-)

 
At 15:54, Blogger Unknown said...

Klapi jama kahtlustati 10 a. tagasi kui eelmine kord südamega kimpus olin. Nüüd aga öeldi, et see pole probleem aga mõned ekstrasüstolid teevad muret.
Preductali olen söönud aga ei oska arvata kas ka sellest kasu oli.
Igaljuhul tänud kaasaelamast ja sain veidi mõtteainet mida edasi teha. Plaanin juba mandlid lasta üle kontrollida ja vajadusel eemaldada.

 
At 16:07, Anonymous Anonüümne said...

Ei noh karmid mehed, panevad südamediagnoose blogi kommentaaride abil. Võtke natuke hoogu maha, ega te ometi seda tõsiselt ei mõtle ?

 
At 21:43, Blogger Vigurivänt said...

Ei ol siin mingit imestamistväärset. Aastaid mingi tervisehädaga maadeldes õpid oma probleemset organit päris hästi tundma. Pealegi on põletik organismis üks peamisi põhjuseid, millest rütmihäired tekivad, aga mandlid seda vereprooviga välja ei näita. Kirjutasin eelnevalt, et 2 tohtrit olid hooletud või ebapädevad ja ei märganud mädaseid mandleid, seepärast tegin uuringutega suure ringi enne kui uuesti alguses tagasi olin. Ultraheli, Holter, koormustestid, mitmed tabletikuurid, erinevad tohtrid jne.

 
At 22:10, Blogger Madis said...

Kas mandlite eemaldamine on ainus ravi? Nõuka-ajal raviti ikka ka inimest, tänapäeval kohe nuga sisse.

 
At 22:22, Anonymous Anonüümne said...

Madis, ise sa kirjutasid nii: "Kõik muud spordialad, mis meil harrastatakse, on maailma mõistes nišialad ja nendes liikuv raha ja tunnustus marginaalne. OK, jalka on kah võib-olla peale tennist :-)"

Ma paningi sellevaadatavuse tabeli sellest lausest lähtuvalt, kuna
1. Mida suurem on vaadatavus, seda rohkem raha liigub antud spordialas.
2. Mida rohkem positiivseid emotsioone suudab mingisugune spordiala vaatajas tekitada, seda rohkem kipub sellel vaatajaid olema.
3. Mida rohkem inimesi ala vaatab, seda populaarsem on see spordiala ja mida vähem inimesi vaatab seda rohkemon see nišhiala.
Nii moodi siis puutubki vaadatavus siia. Kui vaadatavust ei arvestaks, siis saame spordiala populaarsuse määramiseks arvesse võtta seda harrastavate inimeste arvu.

Veel ütlesid sa: "Mida see vaadatavus siia puutub? Jutt käib spordist endast, mitte selle vaatamisest. Jälle hakkab lahmimine emotsionaalsel baasil!"

Ei ole siin mingit lahmimist emotsioonide baasil (otseselt vähemalt mitte) . Aluseks on võetud tabel, kus on välja toodud numbrid, mis peegeldavad mingil ajavahemikul maailmas valitsevat olukorda.


Järgmine asi:
"Ja mis puutub SuperBowl vaadatavus Porugali jalgpallurisse või Belgia tennisisti?"

Puutub nii palju, et kui me siin arutleme, milline spordiala on maailma mõistes(selle maailma mõiste tõid ise sisse) vähem marginaale ja milline rohkem, siis nii SuperBowl, Portugali jalgpalluri mäng kui ka Belgia tennisisti mäng pannakse paika vaatajaarvudega.

Kui arutelu oleks käinud näiteks Euroopa piires või siis sinu oma kodu piires siis puutuks super bowl ikka asjasse, ainult, et siis oleks tal ka vastav vaatajanumber, viimasel juhul arvatavasti 0 ja sellele vastav reiting edetabelis.

 
At 23:40, Blogger Madis said...

Vaataks neid spordialasid sellise pilguga:
1) palju on harrastajaid
2) paljud neist jõuavad sellisele tasemele, et saldo oleks positiivne
3) kui kerge/raske on end selles pundis sees hoida, ehk taseme hoidmise keerukus
4) selle ala rahaline sisenemislävi (F1 tiimi, ralliautot, rinkatsiklit igaüks vist osta ei suuda, kui tahaks sellega tegeleda?)

 
At 00:39, Anonymous Anonüümne said...

Jah, kui asja harrastajate arvu järgi vaadata, siis oleks tulemused veidi teistsugused. Juba ainuüsi selle pärast,et väga suur osa teleks vaatajatest ei tegele ise üleüldse spordiga.

Ning näiteks võib tuua ka vastupist olukorda kus näiteks mitu minule teada inimest tegelevad tõsiselt murdmaasuusatamisega, kuid ei pea murdmasuusatamist telealana absoluutselt mite millekski.

Profide tasemel aga loeb see raha, mida need profid sisse tooksid ja see sõltub sellest kui paljusid need profid teleka ette köidavad, st siis kes on kõigi inimeste seas ( suvalised tugitoolisportlased ning harrastajad, kes vaatavad telekat) populaarsem.

Üks on kindel, et kuninglik paar on mõlema variandi juures (vaatajad ja harrastajad) jalgpall ja kergejõustik.

 
At 11:17, Blogger Vigurivänt said...

Madis, kui mandlid on juba sllises seisus, et ravimine ei ata, siis tuleb ikka eemaldada, nii nagu hammastega. Muidugi on erinevaid arste, kel meeldib neid kergekäeliselt eemaldada jne. Tean lugu ühest kadunud kuulsast kirurgist, kes meie ühel kuulsamal krossisõitjal mandlid eemaldas, aga hiljem Belgias selgus, et muist oli ikka alles jäänud :-)

 
At 15:46, Blogger Priit Pullerits said...

Arutelu jätkuks pressiteade 9. oktoobrist:

Golf on taas olümpiaala

Peale rohkem kui sajandipikkust pausi on golf arvatud taas olümpiaalade hulka. ROK’i 121. koosolekul Kopenhaagenis valiti golf koos rugby senvens’iga 2016. aastal Rio de Janeiros toimuvate Olümpiamängude programmi. Golf oli viimast korda 1904. aastal St. Louis’e, Missouri/ USA Olümpiamängude kavas, kui võistlesid USA ja Kanada mängijad.

Täna on suur päev maailma golfi jaoks, mida mängib 60 miljonit inimest 120 riigis ning samuti Eesti golfi jaoks.

Christine Marcus
Eesti Golfi Liit
Peasekretär

 
At 15:48, Anonymous Anonüümne said...

Sellist sitta on raske kommenteerida..

Võrdle jah tennist ja jalgrattasõitu, üks on puhtalt(suhteliselt) ja teine tehnika ala, milles on natuke vastupidavust ka vaja.

Sünnituse ja võimete tõusu suhtega võid kuupeale sõita, Gunn Rita Dahle tütar on mõne kuune, sa räägid mingist aastasest.

Mõtle enne asjad läbi ka, kui kirjutad, pole vaja paska toota.

 
At 17:55, Blogger Madis said...

Kim Clijsters on aastase lapse ema. Viimane Anonüümikum võiks jääda vaikseks ja madalamaks kui muru kui ise sisusse ei süüvi vaid lahmima kukub.

 
At 17:03, Blogger Priit Pullerits said...

15:48 on tøesti vihast keedes roppusi pildunud ja siis veel møøda ka lugenud...

 
At 11:18, Anonymous Anonüümne said...

Wait 5-10 seconԁs. You are in Αccusе of maκing
elԁerly RPG gаmes or thе last Fаncy seriаl рublicаtion than you
аre in for a ploω.

my ωeblog :: game

 

Postita kommentaar

<< Esileht