neljapäev, detsember 11, 2008

Pullerits: Kuidas suusaajakirjanik hullutab suusatajaid?

Õhtulehe suusaajakirjanik Jaan Martinson on jälle langenud rattaspordi fluidumi alla. Kas meenub, et paar aastat tagasi tõstatas ta teema, miks suusatajad ei kasuta jalgratturite tuules sõitmise taktikat. Minu mäletamist mööda üritasid jalgratturid ja suusatajad talle seletada, et tema paralleel on kohatu, sest need kaks ala on teineteisest siiski niivõrd erinevad, aga millal siis ajakirjanik spetsialiste kuulab (seda teate ju minugi näite põhjal väga hästi)?

Nüüd on Martinson asunud uut liini ajama. Tänases Õhtulehes küsib ta, miks suusatajd ei kasuta võidu sõites raadiosidet. Kuigi ta möönab end teadvat, et FIS seda ei luba, jätkab ta sellegipoolest oma leiutatud raua tagumist.

Et sel Martinsonil ka ideed ei lõpe!

Või peaks ütlema rahulikumalt: et sel Martinsonil ideed ei lõppeks, siis olgu talle tulevasteks aastateks veel mõtteid, millest suured skeemid välja kasvatada.

Täna kirjutab ta lisaks, et miks ei vea küll suusatajad veepudeleid rajale kaasa nagu ratturid. See on liiga kitsas asjale lähenemine. Rattaspordis on ju jootjad, kes käivad saateautost ässadele pudeleid korjamas. Martinson võiks teha ettepaneku, et ka suusatamises võtaks tiimid kasutusele jootjamehed. Näiteks hooaja algul võiks see olla Kaspar Kokk, kes talve hakul pole kunagi kõrgetele kohtadele pretendeerinud. Las siis veab Aivar Rehemaale parem vett.

Samuti võiks Martinson tõstatada teema, miks ei lubata suusatamises kaasa saateautosid nagu rattaspordis. Okei, autod võivad lumme kinni jääda. Aga selle asemel võiks edukalt võtta kasutusele buraanid ehk mootorsaanid - vaata, kui vahva, kui Mati Alaver ja Are Mets ja Urmas Välbe istuvad seal tagaistmel ja karjuvad juhiseid ja annavad kulunud otstega kepi asemele teravamad ja täidavad vahepeal joogipudeleid.

Kindlasti võiks Martinson tõsta kaalumisele ka vormelimaailmast tuntud boksipeatused. Mõelge näiteks, kui suusk 50 km distantsil ei libise või ei pea. Vormelimaailmas lähevad ju kohemaid rehvid vahetusele, kui kuumale asfaldile sajab jahedat vihma. Samamoodi võiks ka suusatamises rakendada boksipeatusi, näiteks pikkade tõusude lõpus, misjärel algavad laskumised, võiks vahetada pidavad suusad üksnes libisevate vastu.

Kindlasti leidub teisigi ideid, mida Martinsonile edasiseks lahkamiseks (ja leiva teenimiseks [ja lugejate hullutamiseks]) pakkuda. Kuid kardan, et minusuguse realisti fantaasialend enam temale vajalike kõrgusteni ei küüni. Ent kindlasti leidub siin lugejate hulgas küllaga neid, kes oskavad Martinsonile väärt nõu anda, kust uusi ettepanekuid välja pigistada. Olge nüüd head ja juhatage Õhtulehe tublile ajakirjanikule ometi teed!
******
White Canyon, Natural Bridges National Monument, Utah. 3. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Konkurendid on võtnud La Clusazi MK-etapil 4x10 km teatesõidus norralase Petter Northugi tuulde. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 2: Meeste 4x10 km teatesõit La Clusazi MK-etapil - mis jalgrattaspordi nõkse õnnestuks sel alal ära kasutada? Foto autor: AP / Scanpix

23 Kommentaarid:

At 12:06, Anonymous Anonüümne said...

Priit, boksipeatustega ning suuskade vahetusega ühisstardist sõidud on suusatamises juba olemas. Ning on olemas boksipeatused näiteks Marcialongal enne viimast tõusu, kus suuski jalast võtmata pidamismääre alla lastakse.

Ain

 
At 12:37, Anonymous Anonüümne said...

tahtsin ka just sama öelda, et mullu seda boksipeatuse ideed hooaja lõpus ühel MK etapil prooviti. Vist maratonidistantsil. Suusavahetajaid jätkus.

 
At 13:07, Anonymous Anonüümne said...

Tuules sõit annab suusas ju suure efekti, või sa tahad öelda et sa pole seda ise tundnud. Kui on ikka tuuline ilm, või on värsket lund, siis on efekt olemas.

 
At 13:26, Blogger Priit Pullerits said...

Ja-jah, isegi joostes saab tuulevarju kasutada. Mäletan, kuidas mullu silkasin Viljandi järve jooksul tagasirgel kruusateel vastutuules Rein Valdmaa selja taga - oli kergem küll. Samuti mäletan noorpõlvest ühte 800 meetri jooksu, kui püüdsin lõpusirgel eesjooksjast mööduda, aga nii kui nina välja pistsin, lõi tuulehoog vastu ja tempo oli kinni. Nii tuligi lõpetada, üks käik varuks, teise kohaga.

Aga ometi on suusatajad ja ratturid ka selle tuulessõidu idee suusatamises maha laitnud, ehkki laskumisel annab see eelise küll - aga ega sa eessõitjast mööda ikka libise ju. Kui astud kõrvalrajale, siis see eelis enamasti kaob, eriti kui kõrvalrada on kehvema libisemisega, nagu tihti juhtub olema.

 
At 13:41, Anonymous Anonüümne said...

äärmiselt konstruktiivne lähenemine ajakirjanikult - kui endal pole enam millestki kirjutada, siis lahmime teise mehe teemasid. jätka samas vaimus, see sobib sulle!

pulleritsule omaselt on igasse kirjatükki pikitud ka vähemalt üks sisuline või faktiline möödapanek. holmenkolleni maailmakarika etapil olid boksipeatused kasutusel, aga pullekas ajab ikka oma joru, et võtke kasutusele. koomik kuubis.

aivar

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

Boksipeatusi on juba mainitud, aga ilmselt on ka kõik need joogi variandi läbi proovitud.

Tuules sõidu küsimus taanub põhiliselt kiirustele, sest õhutakistus on esimeses lähenduses võrdeline kiiruse ruuduga. Ratta kiirus on ~2x suurem kui suusa, seega õhutakistuse osa, mida saaks tuulessõites vähendada, on seal 4x suurem.

 
At 15:07, Anonymous Anonüümne said...

Kas teises lehes töötava kolleegi kallal ilkumine on hea toon?

 
At 15:13, Anonymous Anonüümne said...

Kuule PP ,räägi parem kuidas sul trenniga asjad vahepeal kulgenud? Oled vahepealsest ülepunni tunnustest välja tulnud või ...??

 
At 15:17, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kui sa oled tuules, siis on võrdsete meeste korral, sul pulss ju madalamal, ehk üks käik selgelt varuks ja piisab sul sealt tuulest tulla, teha üks spurt ja läinud sa oledki

 
At 15:40, Anonymous Anonüümne said...

Tõenäoliselt on suusa ja ratta suurim erinevus rajas ja sõidu ajalises pikkuses.

Suusatamises ei mahu üldjuhul üle kolme sportlase kõrvuti uhama. Rattas võivad kaheksa-kümme meest teel kõrvuti olla. Sellest lähtuvalt ei tuleks ka see jootjate kaasamine suusatamises eriti päevakorda. Pole ju võimalik läbi grupi edasi-tagasi heegeldada.

Teiseks on rattasõit tihti viis-kuus tundi pikk. Suusatamises üritatakse ka maraton paari tunniga ühele poole saada, rääkimata siis 30 kilomeetri distantsist. Järelikult käib suusatamises uhamine algusets peale ja nõrgemad kukuvad grupil tagant ära. Rattas on sisuliselt kolm võimalust - väikese grupi eest minek, mägisel distantsil jõuga asjade selgeks tegemine või lõpuspurt. Sel viimasel juhul jüuavad ka kõige nõrgemad mehed ikka grupis lõpuni püsida.

 
At 15:45, Blogger Priit Pullerits said...

Siin ikka ei jagata eriti matsu. Näiteks Aivari-nimeline. Kritiseerib mind selle eest, et arendan edasi Martinsoni ideid, aga ise ei suuda tema (ega ka keegi teine, paraku) omalt poolt mitte kui midagi edasiviivat lisada, ehkki selle sissekande idee oli ju üleskutse Martinsonile uusi ideid koguda. Seniajani ei ole tulnud minu pakutuile mitte mingit lisa. Nõrk.

Liiati ei oleks eales uskunud, et siinsed ennast asjatundjaks pidajad boksipeatust nii kitsalt tõlgendavad, nagu seda tehti Holmenkollenis. Boksipeatuses ei vahetata ainult rattaid (suuski), vaid ka kere kulunud/lagunenud osasid (higise särgi asemele kuivem) ja tangitakse (kas Holmenkollenis anti teed ja pirukat? geele? batoone?). Arvasin ekslikult, et siin kohtab ikka avarama ilmavaatega kaasamõtlejaid.

Ja kõige tagatipuks ei saa mõni mees üldse asjadest aru, peab seda siin Martinsoni kallal ilkumiseks. Oh õudust, kui mõni ajakirjanik tõepooleest nii madala valulävega on, nagu siin mõni ette kujutab, siis selles professioonis, kus iga päev saab sõimata, oleks ta juba ammu läbi põlenud. Martinson on karastunud tegija, ei tema põnna.

No ja aitäh küsimast trenni kohta. Kõik käib ilusasti plaani järgi. Püsin graafikus. Eile oli puhkepäev, nagu pidi olema. Ja Tartu maratonil ja Estoloppetil on ka nimi kirjas, tasuta nagu ikka. Art Soonetsil ka, muide. Aga küll me mõlemad tuleme boksipeatustesse te kinnimakstud jooke-sööke haarama.

 
At 16:09, Anonymous Anonüümne said...

Mida kuradit ,tasuta???? Milliste teenete eest saadakse maratonile tasuta regada?? Saaksin aru ,kui käid eelnevatel nädalatel nt. rajale labidaga lund loopimas!

R.

 
At 16:14, Anonymous Anonüümne said...

Väga õige, Priit. Kui lugeja ajakirjanikku kritiseerib, siis saab olla ainult üks järeldus - lugeja on loll ja ei jaga matsu.

 
At 18:04, Anonymous Anonüümne said...

Sa Priit võiksid esmalt ära seletada, miks joogipudeli kaasas kandmine või raadioside kasutamine, mida Martinson välja pakub, nii rumalad mõtted on. Ja alles siis oma hulka rumalamaid ettepanekuid tegema hakata. Isand pekk ju isiklikult ütles samas loos sõna sekka, et raadioside eest tuleks võidelda. Tema teadmisi ei maksaks ju kahtluse alla seada.
Hindrek

 
At 10:29, Blogger Priit Pullerits said...

See, et ameerika jalgpallis kaustatakse raadiosidet, ei tähenda, et seda peaks tegema ka suusatamises. Muidu võiks tõstatada küsimuse, miks mitte rakendada suusatamises minutilist vaheaega nagu korvpallis - et kui sõit ei suju, siis iga tiimi treener võib võtta time-outi, kus kõik seisma jäävad, ja pärast nõupidamist edasi kimavad.

 
At 19:35, Anonymous Anonüümne said...

"Ja Tartu maratonil ja Estoloppetil on ka nimi kirjas, tasuta nagu ikka. Art Soonetsil ka, muide. Aga küll me mõlemad tuleme boksipeatustesse te kinnimakstud jooke-sööke haarama."

Kas sellel ülbitsemisel on mingi mõte või on tegemist lihtsalt ülbe tegelasega?

Mike

 
At 12:35, Blogger Priit Pullerits said...

Mike on siin vist uustulnuk, et küsimusi nii tõsiselt esitab. Aga küll ta harjub ära selle stiiliga, kuidas siin blogis asjad käivad.
Tere tulemast tegijate sekka!

 
At 14:42, Anonymous Anonüümne said...

Martinsoni valulävi ei puutu asjasse. Omavahel lõõpige palju tahate. Küsimus on lihtsas kasvatatuses: kas kolleegi (või konkurendi, tõlgendamise küsimus) kallal avalikult ilkumine on viisakas või mitte. Praegune PP põhjendus on samast klassist kui Tamme Lauri tammele peitliga oma nime uuristajal - aga puu ju ei saa haiget!

 
At 09:57, Anonymous Anonüümne said...

Ka minutiliste pausidega formaat on juba sisuliselt juba olemas- sprinditeade. Joomist ja geelitamist ei keela ka üksi määrus- aeg-ajalt on küll ainult välise abi saamise alad fitseeritud.
Tegelikult võib võistlusi ükskõik kuidas korraldada, peamine, et tingimused oleks kõigile võrdsed. MK puhul on viimasel ajal saanud oluliseks atraktiivsus st kui mingi uuendus teeb telepilti huvitavamaks, siis ilmselt läheb see varem või hiljem käiku.

Aga Martinsoni kaitseks veel nii palju, et tuli ju välja, et tema pakutud raadioside teema on aktuaalne, seega pakub huvi ka neile, kes suures mängus sees on, olenemata, mida Pullerits asjast arvab.

 
At 03:39, Blogger Unknown said...

fitflops shoes
yeezy boost 350
nike huarache
michael kors
ferragamo outlet
michael kors outlet online
tods outlet
canada goose jackets
cheap snapbacks
oakley sunglasses
chanyuan12.29

 
At 05:46, Blogger raybanoutlet001 said...

adidas nmd
omega watches sale
ray ban sunglasses outlet
michael kors handbags
jordan shoes
coach outlet store online
cheap nfl jerseys
ugg outlet
new balance shoes
ugg outlet
2017.7.5

 
At 04:03, Blogger raybanoutlet001 said...

jordan 8
michael kors handbags
michael kors uk
ugg boots
adidas nmd
ugg boots
mbt shoes outlet
converse trainers
nike store
seahawks jersey

 
At 05:19, Blogger jeje said...

yeezy boost
true religion jeans
louboutin shoes
nike air force 1 high
curry 4
adidas ultra boost
michael kors handbags
longchamp
chrome hearts online
christian louboutin shoes

 

Postita kommentaar

<< Esileht