Pullerits: Uus tase üheainsa liigutusega

Mõned inimesed on kritiseerinud - ja põhjendatult, tunnistan -, miks ei ole nad viimasel ajal saanud mult sportlikku nõu, mis aitaks tulemusi paremaks teha. Parandagem see viga, ja kohe topelt: et ei paraneks üksnes tulemused, vaid elukvaliteet üldse.

Ütlen otse: head inimesed, te ei tea ise ka, kui halvasti teiega lood on. Ja kui lihtsalt asju paremaks saab muuta.

Vean kihla, et enamikul on selgroolülide juures asjad paigast ära, nagu on olnud mulgi. Seetõttu suruvad ribid rinnal kokku ning piiravad korralikku hingamist. Loo kurbloolisus on selles, et enamik ei saa sellest aru, kuna on kas sellega harjunud või ei oska sellele tähelepanu pöörata.

Ega ma ka osanud, kuni sattusin mõni aasta tagasi kannatraumaga nõelravitseja, massööri ja kiropraktikat valdava Urmas Heinmetsa juurde. Ühe raviseansi aegu ütles ta mulle põgusalt peale vaadates, et ribid on paigast ära. Ise ei saanud sellest arugi. Ta tegi korra krõksti! ja kae imet - ribid läksid paika.

Siis juhtus ta mind mõne aja möödudes nägema "HommikuTVs" ja ütles, et mul on neli ribi taas ära vajunud. Kust ta teab, imestasin. Ja näe imet, nii oligi - tõmbas ribid jälle paika, ja neid oli tõesti neli. Olemine läks kohe paremaks.

Sel talvel tundsin, et ribid on uuesti rinna peal totaalselt kokku vajunud. Eriti külili magades annab tunda - siis tajud, kuidas need suruvad keskelt ebameeldivalt kokku. Läksin Heinmetsa jutule.

Tal ei olnud vaja pikalt aru pidada. Viskasin mantli ja pintsaku seljast, seadsin käed rinnal vaheliti õlgadele, lasin hästi lõdvaks, Heinmets seisis mu taha, võttis kätega mu õlavartest kinni ja tegi spetsiifilise liigutuse (ärge ise kodus naabrimehe abiga proovige - võite end sandistada!). Krõgin käis seljast läbi ja hingamine läks kohe palju paremaks. Segamatumaks, puhtamaks, kvaliteetsemaks. Kui nüüd veel suusad ka alla saaks, küll siis paneks...

Samalaadset nippi, aga kaelaga, on mulle teinud korra Lauri Rannama, Eesti suusakoondise kondiväänaja ja lihasemudija (vabandust belletristliku väljenduse pärast, sest täpset ametinimetust pole käepärast). Ta võttis mu pea massaaži käigus oma käte vahele ja tegi kergelt ühele poole krõksti - imelik jutt käis seljast ja kaelast läbi, kuid olemine läks palju klaarimaks. Siis tahtis pead ka teisele poole käänata, aga mul oli kartusest pinge sees. Kuid ega see teda takistanud. Rannama ütles, et siis tuleb patsient ära petta - mida ta mõne aja möödudes ka tegi. Ja siis hakkas oi kui hea tunne: nagu oleksin uuesti sündinud ja nägijaks saanud. (Seda kaelakäänamist ärge laske mingil juhul asjatundmatul teha, sest küllap olete Ameerika filmides näinud, kuidas just seesuguse võttega tapetakse inimesi.)

Rannamal vaevalt igaühega aega tegelda on - ja minagi läksin tema juurde alles viimases hädas ning keset suve, mitte suusahooajal -, kuid kes Heinmetsa käe alt abi tahab loota, need võin tema juurde juhatada. Olen tema patsientide hulgas näinud nii maailmatasemel Eesti sportlasi kui megarikkaid äriinimesi, aga mul pole õigust neid delikaatseid isikuandmeid avaldada. Isegi siin blogis mitte.

Foto 1: Soomlanna Virpi Kuitunen suusatab Stockholmis kuningalossi ees. Foto autor: AFP / Soren Andersson / Scanpix
Foto 2: Urmas Heinmets. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees / Scanpix
Foto 3: Urmas Heinmets panemas aastaid tagasi nõelu Priit Pulleritsule. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees / Scanpix