esmaspäev, jaanuar 21, 2008

Pullerits: Mis saab Tartu maratonist?

Viimase kolme ööpäeva jooksul olen üritanud kolm korda Tartu maratoni läbida. Paraku tulutult.

Esimene kord avastasin, et keegi on stardialasse jäetud suusakepid mitmest kohast katki murdnud, ja igaks juhuks, veendumaks, et mul nendega tõepoolest sõita ei õnnestuks, nende otsad vastu maad sodiks peksnud.

Teine kord haarasin ohjad otsustavamalt enda kätte ja läksin distantsi algusosas võistlust juhtima, sest teadsin, et ees ootab peagi pikk laskumine, mille kohta mu kogemused jällegi ütlevad, et ilmselt oma kerge kehakaalu tõttu tikun seal parematest maha jääma. Jäin ka seekord: umbes 7-8 meest libisesid mööda. Neist viimasest jäin 20 meetri kaugusele, aga kui üritasin järele jõuda, haakis üks naissõitja nii tugevalt kannule, et igasugune hoog rauges. Olin maruvihane ja ausalt öeldes andsin talle tappa. Kohe jalaga. Ja mitu korda.

Kolmas kord magasin stardihommikul sisse. Aga panin ikkagi suusad alla, kuigi lund oli hirmus vähe, ja läksin sõitma. Ega ma halvasti sõitnud. Kuid oh häda - eksisin rajalt. Kui õigesse finišipaika hakkasin suunduma, kostis staadionidiktori hääl, et parajasti lõpetab 115. koha sõitja. Selge: esisajasse ei küündinud. Kuid oh häda - mul polnud lootustki tulemust kirja saada, sest nagu nägin, olin unustanud kiibi jala külge kinnitada.

No nii, siin on ilmselt vaja doktor Freudi, kes seletaks, mida kolm Tartu maratoni teemalist unenägu kolmel ööl järjest tähendavad. Aga arvestades, et siin blogis käib arvukalt isehakanud või vähemasti varjatud andega psühholooge, siis pole vaja vaest Freudi reanimeerima hakata. Laske nüüd tulla, mis te asjast arvate!

Mure maratoni pärast on aga tõsine. Täna täpselt aasta tagasi tuli lumi maha ja jäigi maha. Kuid ilmateade prognoosib, et sel nädalal pole suurt lumesadu oodata, mistõttu söandan pakkuda, et selleks pühapäevaks tõstetud Viru maraton jääb ka sel nädalavahetusel ära. Aga mis saab Tartu maratonist, milleni on jäänud päev vähem kui neli nädalat?

Helistasin Indrek Kelgule klubist Tartu Maraton, kel pidi täna olema sünnipäev - palju õnne talle! - ja pärisin, kui kaua lootus püsib, kuni lund ei ole ega tule. Ta vastas, ja jätke see meelde, enne kui hakkate meelt heitma:

"Kui 11. veebruaril ei ole korralikku lund, aga on prognoos, et lumi enne 15. veebruari maha tuleb, ei takista mitte miski maratoni toimumist."

Uurisin, kust tema ilmaprognoose jälgib, et olla korraldajatega samal lainel, aga ta vastas, et ega ta suurt neid jälgi, sest see ei anna tänasel päeval midagi, ja lisas, et vaevalt keegi suudab kauemaks kui 4-5 päevaks õiget prognoosi teha.

Pessimistidele Kelgu meenutus ajaloost: ka 2001. aastal oli neli nädalat enne maratoni samasugune seis nagu täna, aga kolmapäeva õhtuks oli maas 25 cm paksune lumekiht ning maratonipäeva hommikul paukus väljas 20-kraadine pakane.

Näiteks Haanjas on lund piisavalt. Silja Suija, kes treenib nädalas keskmiselt 10-12 tundi ning on tänavuseks eesmärgiks seadnud eduka esinemise just Estoloppeti maratonidel ja Eesti meistrivõistlustel, kinnitas, et Võrumaal on maas nii paks looduslik lumi, et ta on saanud kaks viimast päeva võistlussuuskadel treenida. Ja lisas, et Haanja maratoni rajal pidi lumekate kohati ulatuma poole sääreni.

Aga homme saab Tartu maratoni kohta pressiürituselt juba täpsemat infot. Püsige lainel!

Foto 1: Mullusel, 37. Tartu maratonil finišeerivad Oskar Svärd (vasakult), Jörgen Aukland ja Daniel Tynell. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 2: Mulluse Tartu maratoni lõpetamise järel otsivad oma riidekotti Olle Kärner (vasakul) ja Kaarel Loog. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 3: Silja Suija eelmisel talvel Otepää MK-etapil. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix

34 Kommentaarid:

At 19:23, Anonymous Anonüümne said...

Minu senine treeningplaan on rajatud arvestusele, et TM jääb pigem ära. See oleks mu tervisele päris ohtlik, kui ühel hetkel selgub, et TM siiski toimub. :)
Kuna jäin registreerimisega hiljaks, saan stardikoridori üldarvestuses. Kaks päeva tagasi nägin unes, et lõpetasin 1500 kohaga.
Psühhoanalüütik minus ütleb, et minul on närvid korras ja plaanid realistlikud. Priidul aga on mure, et ei õnnestu suure tööga saavutatud vormi realiseerida temast mittesõltuvate asjaolude (ilm, varustus jne) tõttu. :)

 
At 19:34, Anonymous Anonüümne said...

Sama siin, kui maraton peaks täispikkuses toimuma, siis on küll kuri karjas. Igatahes loodan, et kevad on peagi käes ja minusugused rattamehed saavad kolmiküritusel veelgi suurema eelise, mis Priidu-suguseid treenijaid muidugi kiruma paneb :) Edu kõigile!

 
At 20:30, Anonymous Anonüümne said...

Kui täna prognoose vaadata, on üsna selge, et 27.01 Viru maraton ja 03.02 Tamsalu-Neeruti maraton lükatakse lume puuduse tõttu edasi. Ei tea muidugi kuhu neid enam lükata saab?

 
At 20:35, Anonymous Anonüümne said...

Kui on must talv ja lund ei tule, mismoodi ja kus Prit siis oma hiilgava vormi realiseerib? Ei taha uskuda, et poele sellele mõelnud ja sõidab kuni kevadeni 850m ringi uhkelt edasi.

 
At 21:36, Anonymous Anonüümne said...

emhi lumekaart näitab et Haanjas on 1 cm lund, lühikesed sääred Suijal vist

 
At 21:52, Anonymous Anonüümne said...

Kui teised maratonid ära jäävad, siis üks toimub kindlasti ja see on Haanja maraton.

 
At 22:14, Anonymous Anonüümne said...

haanja pildi link on haanjamaraton.ee lehel info all: http://www.haanjamaraton.ee/index.php?id=36&keel=ee

 
At 22:21, Anonymous Anonüümne said...

Lp Priit, kuna kirusite, mõnitasite ja tegite maapõhja rulluisutamist, siis nüüd minult soe soovitus, ostke rullid ja korralik ratas ja keskenduge suvele ning pöörake murdmaasuusatamisele, kui mõttetult kallile, kuid samas perspektiivitule alale selg.

 
At 22:58, Anonymous Anonüümne said...

Mina teeksin panuse variandile, et tänavu toimub kolmiküritus ja võit läheb jalgratturile.

 
At 23:13, Anonymous Anonüümne said...

1987.a. oli äge vaidlus kas TM peaks olema klassikalises või uisustiilis. Aga vot vanajumal vihastas selle vaidluse peale ja 3 aastat, 1988-90 ei saanud maratoni pidada. Nii et on olnud hullemaidki aegu.
Teine õpetuseiva ajaloost, ühelt Saksa anarhistilt: eesmärk pole midagi, tähtis on tegutsemine!
Ärgem kaotagem meelekindlust, teeme rahulikult trenni edasi.

 
At 00:23, Blogger Priit said...

http://www.finlandiahiihto.fi/english/sivut/info/latukartta_2008.jpg

Kui ära jääb Tartu Maraton siis võibolla ka Tallinna oma, kuid ei pruugi, siis nädal pärast Tartu maratoni toimub Soomes Lahtis maraton mis on võrreldava pikkusega 62km KL ja lähedal ja lubab saavutatud vormi realiseerida.
Sinna on lihtne kohale minna ja saab pühapäeval tagasi koju.
Viimasel hetkel on registreerimine juba kallis:
Classic 62 KM - 23.2.2008
- 15.10.2007 EUR 60
16.10.2007 - 16.12.2007 EUR 70
17.12.2007 - 16.2.2008 EUR 80
17.2.2008 - 23.2.2008 EUR 100

Loodame siiski et Tartu maraton täis pikuses saab toimuma!

Aga kas oled juba piisav maratonihunt et maratonil start on "rutiin" ? Ilmselt mitte kui see 3 maraton on, aga kui selliseid unenägusid näed siis ilmselt kahanevad mahud annavad tunda - keha pole enam nii kurnatud, et "surnuna"magada ...

 
At 08:03, Blogger Priit Pullerits said...

Mitte ei saa aru, kuidas annab vormi realiseerida mingil välismaratonil. Seal, esiteks, puudub võrdlusmoment, teiseks pannakse sind kusagile x-stardigruppi, mis absoluutselt võimetele ei vasta ning mistõttu saavutatud tulemus ei näita mitte midagi.

Sa võid ju sõita kuskil Soomes 103. või 233. koha, eespool hulk Matikaineneid ja Koivulaineneid ja tagapool rida Peltoniemiseid ja Sivolaineneid, aga mida see annab ja näitab - mitte midagi. Sellest, kui tugev sa tegelikult oled, neil võrdlusmomendita maratonidel aimu ei saa. Ja isegi kui seal stardib neli-viis igipõlist konkurenti Eestist, kellest kolme õnnestub pikalt võita ja kahte napilt, siis ei näita ka see midagi, sest ülejäänud 50-60 meest, kellega alati end võrrelnud oled, on ju puudu. Ja noil 4-5 mehel võib olla näiteks vahehooaeg, nii et toogi edestus ei näita sageli midagi.

Siit siis seletus, miks välismaratonid ei suuda mind motiveerida. Maksab see, kui kaugel ees või taga on Art Soonets, Tarmo Mõttus, Madis Tiik, Veikko Täär, Rait Pallo, Teet Jagomägi, Silja Suija jne jne ja kui suur on kaotus- või võiduprotsent neile ja parimale. On ju nii?

 
At 08:40, Anonymous Anonüümne said...

Samas pole tulemuse võrdlus objektiivne, sest Sinu poolt nimetatutele pole TM hooaja "põhivõistluseks" vaid üheks paljudest.

 
At 10:00, Anonymous Anonüümne said...

Välismaised maratonid on nendele kes suusatamisest mõnu tunnevad. Kuna Priit tegeleb vaid panemisega siis need ei sobi jah, kuna pole kohal piisaval arvul pandavaid.

 
At 10:55, Anonymous Anonüümne said...

priit, sa seedingust oled midagi kuulnud?

vähe sellest et morgen sulle võõras on ... oh ... jah ...

viimane tartu maraton oli kiire lumega ja tänu sellele saad suht hea numbri... ja välismaal tunned sa tegelikult oma tõelist taset, kui ikka sajad asjaarmastaja näoga norralsed sinust mööda vuhisevad ... toob kahe jalaga maa peale tagasi... õnneks on sel aastal Tartu maratonil ka suht palju FIS punkti saajaid, nii et esimese 50 hulka niisama ei saa

aga mina sätin vaikselt igatahes marcialongale ja soome sõidu soovitus on ka igati hea nõu kõigile kes natuke rohkem võistelda tahavad

aga priit, neljapäeval on tehvandil abeli mälestusvõistlus, mine vaata kas sa a-klassi poistele saad seal vastu... lisaks harrastajaid käputäis ikka koguneb ka sellistele võistlustele. sul äsja kiirustrennid selja taga ja lihas peaks lühemat maad hästi seedima. proovi ikka tõsiselt kui "kerge" see va tehvandi rada siis on :-P

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

just minu mõte. mitte spordist rõõmu tundmine pole Priidul tähtis, vaid teistele ärapanemisest. leidis ühe ala kus õnnestub päris paljudele ära panna ja nüüd paneks pikalt ja mõnuga kõigile, kellele õnnestub. psühhoanalüüsi :) koha pealt ütleks, et ilmselt muudel aladel jääb tunnustusest puudu. ehk on ise pandav.

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

no eks priitu ole ju tartu maratonil juba kõvasti pandud ka. alles eelmine aasta sai pildile, muidu ju teine kogu aeg olnud peksupoisi osas. sellest lähtuvalt on priidu panemise ja panejatele koha kättenäitamise soov freudilikult loomulik reaktsioon.

 
At 11:41, Blogger Marrrk said...

Abelitel kohal ja loodan ka PP seal näha.

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

Mis sellest kõvast füüsisest kasu on, kui vaimselt põletakse juba enne võistlust nagu säraküünal. Normaalne oleks võistluspäeva alguses väike ärevus, mis on igati normaalne reaktsioon ja aitab võistlusel paremini jõudu realiseerida.
Kui Tartu Maraton siiski toimub, siis seda võiks nimetada "kollektiivseks enesetapuks", sest kõik ei ole sellised friigid nagu PP, aga võistlemata ka ei saa jätta, sest raha on makstud ja muidu läheks kogu neliküritus aia taha. Suusatamine tuleks üldse võtta neliküritusest välja, sest mida aeg edasi, seda vähemtõenäoliselt hakkab lumerohkeid talvi olema. Aga Klubi Tartu Maraton korjab ikka raha maratoni korraldamise eest.

 
At 13:53, Anonymous Anonüümne said...

"Pullerits: Mis saab Tartu maratonist?"

Stardis oli hommikul lumi maas, sajab veel ja võib varsti sinna kratsima minna.

 
At 15:42, Anonymous Anonüümne said...

Oi Oi hr PP
Tõepoolest, miks on vaja minna kuhugi võistlustele ennast võrdlema teistega (või siis töpsemalt öeldes ÄRA PANEMA). Võistlemas peab harrastaja käima ikka selleks, et enda vormi kontrollida, soovitud aega üle sõita jne. SÕbralikult või ka võitlusvalmilt kulgeda mööda rada. Sest pedetaalile sa nagunii ei saa ja selline nõme vot temale ja temale panin ära. Võibolla hoopis need kellega sina end võrdled on võtnud peaeesmärgiks Vaasalopeti või Finlandihiito vms. Kui sul on ikka 10000 inimest kõrval siis saad õige tunde kätte kus sa maailma tasele oled!
Ahh, see oli nii nõme jutt seekord, et võtab kohe sõnatuks!

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Eks olen isegi unes mitu maratoni läbi sõitnud, enamus kordadel küll ärkan ennem finisit ülesse.

Aga küllap Pullerits on asjasse liialt sisse elanud, sealt ka see soov kindlasti ära panna. Mõnes mõttes oleks hea nali kui Pullerits jääks nii 10-20 minutit starti hiljaks ning saaks siis näha kuidas tagumise otsa mehed sõitu naudivad. Vaimselt kindlasti oluliselt elutervem seltskond. Samuti näeb suuskade arengut ala 1960-2008 ning veel paljut huvitavat :)

Kolmikürituse fännid võiks meelde tuletada, mis oli kõige ennem ning millest neliküritus üldse välja arenes...

Aga lume lootus on endiselt jõus nagu hr Kelk rääkis.

 
At 18:39, Blogger Unknown said...

Võrdlusmoment tekib kui on midagi võrrelda st. tuleb natuke aega sõita suusamaratone. Peale kahte kolme aastat eeldusel, et igal aastal sõidetakse umbes 4 maratoni on pilt selge ja ka välismaised konkurendid olemas. Muidugi nendel kohalikel Aucklandidel, Svärdidel ja Ahrlindidel pole seda meediaväärtust mis Art Soonetsil:).
Peale seda kui tartu maratonil 100 sisse tuldud võib selle resultaadiga Vasaloppetil juba 2-3 stardigruppi saada mis on küllaltki ees. Lõpuprotokollis kusagil 400-500 koha mehed stardivad Vasal sealt. Samuti arvestatakse ka teistel maratonidel eelnevaid tulemusi olen 1-2 grupist eriliste peaaegu kõikjal startida saanud.
Nii et tuult tiibadesse, ei ole mõtet sellise harjutamise mahu pealt eesti pinnale pidama jääda. Avardub ka natuke pilt suusamaailmast koduseks saavad kuulsad langused ja tõusud mille sarnaseid meil eestmaal pole võtta, erinevad suusatraditsioonid.
Kui tekib motivatsioonikriis ja tähtis on võrdlusmoment siis võib norras näiteks proovida naistest esikümnesse sõita, võita esimest 70 aastast, teha ära nägemisinvaliidide võitajale kes stardivad Birkebeineris teistest võistlejatest varem :). Tartu maraton jääb nii tõsisele treenijale varem või hiljem kitsaks.

 
At 22:28, Anonymous Anonüümne said...

Viru maraton uuesti edasi lükatud, seega 4 nädalavahetust järjest ärapanemist, kuigi tõenäoliselt jääb ka Tamsalu maraton lume tõttu ära.

 
At 08:59, Blogger Priit Pullerits said...

Kuulge, mehed, ärge silmakirjatsege ja süüdistage ainult mind, et mina tahan teisi võita, ja ärge väitke, et enamik ülejäänuid käib maratonidel lihtsalt loodust nautimas. Ärge ajage kärbseid pähe! Vaadake ise, kui võistluseks läheb, mis siis toimub. Siis paneb iga mees nii, et tatt lendab ja sõidab su suuskadest ja keppidest üle ja annab nii tuld, kui vähegi torust tuleb. On ju nii? Muidugi on.

 
At 09:28, Blogger Priit said...

Arusaamtuks jääb mis on Sul välismaratonidel osalemise vastu?

 
At 09:45, Anonymous Anonüümne said...

vanakooli meestel ikka omad kiiksud, neid leidub ju veel

 
At 10:00, Blogger Priit Pullerits said...

Nimekaim, annan su küsimusele vastuse siin eespool kommentaarides ja olen seda asja seletanud ka varem korduvalt. Loe, palun, selle sissekande varasemat kommentaari minult.

 
At 10:03, Anonymous Anonüümne said...

Vaata Priit, vahe on selles mis on trennitegemise esmane, mis teisene põhjus. Kas mingil üritusel x koha saamine või trennitegemise (laiemalt ka sportimise) kui protsessi nautimine.
Enamus meist kuulub sinna teise kategooriasse, kus põhiliseks on protsessi nautimine. Mis ei tähenda seda, et kui võistluseks läheb siis aeg, koht ja alistatute nimekiri pole oluline. Hea küll, jäi seekord endale püstitatud eesmärk täitmata (näit jäi seekord PP-le särk püksi toppimata), no mis siis sellest. Pole see ju maailma lõpp, 10 min kurba meeleolu ja järgmine päev sama hooga trenni edasi.
Esimene kategooria, kuhu ka sina kulud ei saa kuidagi ilma eesmärkideta ja kellelegi pähetegemata olla. Sinu ainsaks trenni viivaks jõuks on silme ees terendav aeg, koht ning võidetute nimekiri, ilma selle eesmärgita sina ennast välja ei vea.
Küsid, et kas on vahet, milline on see motivaator, mis sind rajale ajab? On küll, teine kategooria spordib jätkuvalt aastaid vaatamata sellele, et vanusega aeg ja koht ainult halvenevad, esimene kategooria jätab trennitegemise päevapealt kui motivaatorit silme ees ei terenda, vanusega seoses aega ja koht vähikäiku teevad ning tulemuseks on trennitegemisest loobumine, 20+ lisakilo koos sinna juurdekäivate lisadega.
Kui tahad ligi 600 teise kategooria elemente näha soovitan sul soojalt sel pühapäeval winter x-dreami külastada, materjali mitmeks ajakirjanduslikuks looks on seal küllaga ning jääb aegagi oma pühapäevane trenn ära teha. eg ja koht- pühapäeva hommik Mägede külas Albu vallas.Täpsem info www.xdream.ee

 
At 11:50, Anonymous Anonüümne said...

ain ütles olulise välja, selle kohta on ka vana terminoloogia olemas, spordikuked ja -põdrad. mõnele on võibolla ka põder halvamaiguline, aga kuke koha pealt pole kellegil kahtlust ja pullerits on ehtne kukluse õhutaja. see on meie siinsel marjamaal üldse väga moekas, vähemalt teatud ringkondades. ma võibolla teen liiga, aga jalgratturid on vist veel hullemad kuked kui spordikukkede paraadiks peetud tartu maratonil osalejad (mitte kõik muidugi). ühiskonnas valitsevad suundumused ongi sellele kuklusele soosivad, igal elualal puutub sellega kokku ja teatud sorti poliitkud kes on suusatamisega ka väga lähedalt seotud, on selle osas esirinnas ...

seiklussportlastele kõrvale paneks ma veel orienteerujad, väga eluterve seltskond... neist võiks oma suhtumistes igatahes mõõtu võtta. eks muidugi ala eripära tingib ka valimi, kes sellega tegeleb. seal ei aita ainul nii et "tatt lendab" panemisest, mõistust on ka vaja

 
At 21:17, Anonymous Anonüümne said...

Mina küll selles midagi halba ei näe, et Pullerits oma eesmärgi nimel vaeva näeb. Ja ses suhtes olen Pulleritsuga nõus, et maratonirajal tuleb ikka vajutada. Mina arvatavasti ei viitsiks liigutada end nii nagu praegu kui poleks Tartu maratoni. Kohati ei meeldi mullegi blogipidaja sõnavõtud, aga sisimas elan koguaeg Pulleritsule kaasa. Edu kõigile suusameestele. Tartu maraton ikka suusamaraton - pidage seda meeles.

 
At 21:24, Anonymous Anonüümne said...

Maratonihundiks end nimetada ei saa, kuigi eelolev on mulle kümnes ametlik täispikk TM sõit, I kord oli 1986.a., stardinumbriga 13. tuhandes, õpetasin ajaga 7 t. 21 min kanti. Aga nakatas, ning olen truuks jäänud "pühale üritusele". Nüüd, viiekümnendal eluaastatel on ka TM läbimise aeg lühenenud kuhugi 4t pluss ... kanti. Miks siinkohal sõna võtan- olen jälginud PP blogi ja enda poolt avalikustaksin peamist maratonimotivaatori- nimelt- TM läbimine on lausa lust, kui oled eelnevalt läbinud 300pluss, veelparem kui 500pluss kilomeetrit. Seega- TM sunnib treenima. Kuna ma üldse ei naudi rattasõitu (kohe hirmus igav on, kuigi olen seda harrastanud), jooks pole näidustatud, nn.mäesuusatamisse suhtun eelarvamusega (olen proovinud,igav! ) aga murdmaad pead ikka murdma, ja see annab hea tunde, kui pingutad end tõsiselt. Ning minu jaoks on TM nagu ekstra boonus, juhul muidugi, kui ta järjekordselt toimub. Seega, TM pole peaasi, selleks valmistumine on peaasi. Hea valmistumine loob TM läbimisel mõnusa enesetunde, viib keha vormi (TM läbimine keha vormi ei vii). Ning selle ühe-kahekuulise trenniga (kui lund varem, ka trenni ja läbitud km-d rohkem) saan hea enesetunde kogu ülejäänud aastaks, ilma et peaksin osalema ühelgi muul võistlusel või kukepoksil. Ma ei solvu ei klubi TM ega kõrgemate jõudude peale, kui järjekordne TM lumeolude tõttu ära jääb. Vorm on ju ikka saadud, ja läbi hea enesetunde ka realiseeritud. Profid ütlevad- igaüks ikka "omas tempos". Soovin kõigile fännidele et sel aastal TM aset leiab, ning ärge pidage pikka viha profaanliku sõnavõtu eest :)

 
At 22:38, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, Villu, heade sõnade eest. Ja eelmisele, minust üksjagu vanemale suusahundile tänud pika ja siira sissekande eest. Edu mõlemale!

 
At 07:47, Anonymous Anonüümne said...

I like this! good! :)

Roletai
automobiliu nuoma kaune
meksika
DVIRACIAI

 

Postita kommentaar

<< Esileht